Kultuurisõnumeid Kullamaalt. Meenutades Luise Tobiast

Rudolf Tobiase haud Kullamaa surnuaial. Eesti Kirik

Soome lahe idaosas asuva hollandipärasest Kotlini saare nimest tulenev Kroonlinn sai linnaõigused 1723. aastal, mil Peeter I pani nurgakivi Kroonlinna peakindlusele.

Selles Venemaa Balti laevastiku peasadamas, kus 1803. aastal alustas esimest ümbermaailmareisi Raplamaalt Hagudist pärit admiral Adam Johann von Krusenstern, leidsid tööd ja teenistust paljud Eestist pärit mereväelased, laevaehitajad, puusepad, arstid, õpetajad, kaupmehed. Kroonlinnas eksisteeris arvukas ja iseteadev eesti ühiskond ning eesti keelt võis kuulda igal tänavanurgal.

Seal õitsesid omal ajal Eesti Selts ja eesti kirik, kus 24 aastat teenis kogudust Läänemaalt Vigalast pärit rahvaluulekoguja ja vaimulik Matthias Johann Eisen. Selles sadamalinnas elasid ja töötasid Lydia Koidula, helilooja Miina Härma ja seal on sündinud ka Kullamaa Muusika Seltsi orkestrijuht Hans Lillesmägi, kelle isa oli Kroonlinna keiserliku mereväeorkestri muusik.

Noor Luise äratas tähelepanu
Kroonlinna laevameistri Madis Vilde pere eesti miljöös sündis 18. novembril 1881. aastal tütar Luise, kellest sai 4. detsembril 1902 helilooja Rudolf Tobiase abikaasa. Kui Luise oli seitsmeaastane, suri ema Helen õnnetuse tagajärjel. Tütart ja kahte nooremat venda jäi kasvatama isa Madis.

Osaledes Kroonlinna Eesti Seltsi üritustel, äratas Luise tähelepanu oma elavuse, kauni välimuse, hea laulu- ja tantsuoskusega. Ta tegi kaasa kohalikus teatris ja oli väga tuntud eesti seltskonnas. Mereväeohvitserist venna õhutusel asus Luise õppima Peterburi konservatooriumi laulukursustel, teenides elatist lauljana suures vene katedraali kooris. Kiiresti ühines ta sealse eesti seltskonnaga.

Vastastikune kiindumus
See oli helilooja Artur Kapp, kes tutvustas Luiset ta tulevase abikaasa – helilooja Rudolf Tobiasega. Vastastikune kiindumus süttis esimesest silmapilgust. Luise Vilde ja Rudolf Tobiase abielu sõlmiti 4. detsembril 1902. aastal Peterburis. Laulatustseremoonia viis läbi Peterburi Jaani koguduse õpetaja Rudolf Kallas.

Noorpaari esimene poeg Paul sündis Peterburis 24. juulil 1904. aastal. Pauli sünnikuupäev langes kokku Venemaa keisri Nikolai II poja sünnipäevaga, mille tõttu kingiti talle nagu ka kõigile teistele sel kuupäeval sündinutele kuldlusikas. Paul õppis muusikuks ning mängis pianistina mitmes kohvikus ja restoranis.
Pärast perekonna kolimist Tartusse tuli 10. novembril 1905. aastal ilmale teine poeg Johannes. Temast sai maalikunstnik ja abielust Tartu tolleaegse linnapea tütre Irene Kasega sündinud tütrest Annemarist kasvas andekas ja hinnatud harfisolist. Annemari on maetud Kullamaa kalmistule.

Anderikkad tütred
Luisel ja Rudolfil sündis perre veel kolm tütart. Nendest kõigist kujunesid andekad ja väljapaistvad isiksused kaunite kunstide alal. Beatrice õppis tantsukunsti Berliini Riigiooperi tantsukoolis ja töötas teatri balletirühmas ning tegeles hiljem kujutava kunsti ja kirjandusega. Tema põrm puhkab Kullamaa kalmistul.
Tütar Silviast sai helilooja, pedagoog ja väljapaistev interpreet. Ta oli ligemale 40 aastat rahvusooper Estonia orkestrant ja muusikaakadeemia õppejõud. Luise ja Rudolfi nooremast tütres Helenist kujunes väljapaistev helilooja ja orelikunstnik. Ka tema põrm puhkab Kullamaa kalmistul.

Mälestustes oma emast Luise Tobiasest kirjeldab Helen Tobias, et ema oli isale armastav ja truu kaaslane, kes oma sarmika isiksusega aitas tasandada ning ületada kõiki raskusi abikaasa loometeel. Tal tuli isa abistamiseks võtta ette ärireise, kirjutada noote, neid korrastada, minna tööle vene keele tõlgina suurde muusikakirjastusse. Ta püüdis vapralt oma abikaasat igapidi aidata.

Noorelt lesestunud
Isa sõnade järgi sai emast „impressaario“, ta ise nimetanud end „expressaarioks“. Berliinis elades haigestus Luise ja et see ei häiriks abikaasa loometööd, siirdus mõneks ajaks koos lastega elama Rudolfi vanemate juurde Kullamaale. Tervise paranedes püüdis nüüd juba „kogenud impressaario“ leida abikaasale uusi võimalusi tema muusikaliseks karjääriks.

Ema kavatsus viia isa I maailmasõjast kurnatud Euroopast Ameerikasse luhtus. Kõigele tegi lõpu Rudolf Tobiase varajane surm. Noorelt lesestunud ja viie alaealise lapsega, ilma mingisuguse majandusliku kindlustuseta olid Luise Tobiasel rasked eluvõitlused ja saatus ei olnud talle helde. Oma hingelt oli ta tugeva kunstnikunatuuriga nagu ka ta abikaasa Rudolf Tobias.

Luise Tobias suri 12. jaanuaril 1952. aastal Tallinnas ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Seoses Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevaga, mida Kullamaal väga väärikalt tähistati, on teoks saamas Luise Tobiase põrmu ümbermatmine oma kalli abikaasa ja laste kõrvale Kullamaa kalmistule.

Matusetalitus toimub 14. oktoobril algusega kell 12 Kullamaa Püha Johannese kirikus ja jätkub kalmistul. Talituse viivad läbi piiskop Tiit Salumäe ja Kullamaa koguduse õpetaja Kari Tynkkynen. Musitseerivad professor Andres Uibo, rahvusooper Estonia trompetisolist Priit Aimla ja rahvusooperi vaskpilliansambel.

Loit Lepalaan
Kullamaa kultuurimaja juhataja