Külaline, keda ei oodatud

 

Karl Mäesepp, koguduse juhatuse esimees

Laupäeva pärastlõunal, mil paljud (ka mina nende seas) nautisid Rakvere spordihoones meie naissumokate medalisadu, külastas(id) Rakvere Pika tänava Kolmainu kirikut kurikael, kelle saagiks langes võib-olla sajanditevanune metallklambritega seina külge kinnitatud ning kahe lukuga lukustatud vasest annetuskarp.

Just eelmisel päeval tühjendati see ja egas kurikael saanudki sealt suurt noosi. Kuid arvan, et just sellel eakal rahakarbil oli hindamatu väärtus. Juba seepärast, et rahakarpi oli annetatud ikka südamest ja mitme valitsusaja rahatähti, see oli paigaldatud just seepärast, et täita kirikus head ning õilsat ülesannet.

Kevadest sügise alguseni, “Teeliste kirikute” raames on püütud koguduseliikmete abiga hoida kirik iga päev avatuna ja sel aastal püüdsime teha seda meie kodulinnas korraldatava sumo MM ajani. Andsime võimaluse, et ka iga sportlane saaks kas või leida koha, kus paluda oma võistluse käekäigu eest, mida ka ohtrasti tehti. See õnnetu lugu juhtus just viimasel valvekorra päeval. Valvur oli parajasti orelirõdul ja kui madinat kuulis, siis alla rutates oli juba hilja …

Korjanduskarbi kinnitusklamber oli katki väänatud ja karpi polnud. Keegi sai oma arvates kas rikkaks või leidis midagi väärtuslikku, kuid eksis kümne käsu täitmises ja kaotas inimväärikuse. Korjanduskarp on kirikus vajalik ese. Igaühel, kes käib kirikus, on ka võimalik tänada kas kogudust või jumalat sel moel, et annetab omale meelepärase summa, poetades selle annetuskarpi.

Suvise aja jooksul sai kogudus annetuste toel muretseda kirikusse paljudele pinkidele istmekatted; vahetati uksematid ja paarile pingile paigaldati alla elektrilised küttekehad, soojendamaks istmeid. Soovime, et meil kõigil oleks veidikenegi mõnusam kas jumalateenistusel või jõulukuul kontserdil.

Järgmisel päeval, lõikustänupüha teenistusel, palus kogudus koos õpetajaga kurikaela(te) eest, andes neile andeks sooritatud pahateo. Ehk sel moel on kord võimalik loota, et leitakse meeleparandust, saades aru oma eksimusest. Samas loodame, et küllap tuuakse kirikusse tema “reliikvia” tagasi.

Koguduseliikmed on uhked oma kiriku üle. Nad teevad kõik, et hoida see võimalikult avatuna, hoides kirikus puhtust ja korda. Suve jooksul on mitmel päeval korraldatud torniekskursioone. Niisiis, hoidkem seda Pika tänava ajaloolist ja kaunist hoonet, mis on ehitatud kord meie kõigi jaoks esiisade poolt paljudeks aastasadadeks.