Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kuidas me Petseris kontserti andsime

04.06.2008 | | Rubriik: Kultuurielu

Kas pole tore, kui Eesti interpreete kutsutakse kontserti andma paika, kuhu on tavaliselt võimatu pääseda! Nii rõõmustasid ka allakirjutanu ja Aaro Tetsmann võimaluse üle anda kontsert Petseri Peetri kirikus.

Et Petseri kiriku uks ikka avatuna püsiks, on tarvis rohkem koosmeelt. Foto: Sirje SemmLisaks kahele interpreedile olid kaasas konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts ning MTÜ Rohuaia Rist esindajad Elmet Vaaks ja Toomas Russak.
Kontserdid, eriti orelikontserdid, on Petseri elanike hulgas väga hinnatud. Neid on MTÜ Rohuaia Rist eestvõttel ja EELK Kirikumuusika Liidu kaasabil korraldatud möödunud aasta algusest saadik ja iga kord on pühakoda olnud kuulajatest tulvil. Kahjuks ei ole kirikukontsertidest sugugi huvitatud osa koguduse töötegijaist.
Seda «huvipuudust» on saanud omal nahal kogeda varasemad esinejad ja saime ka meie. Kontserdi vastu ette võetud sanktsioonid olid hämmastavad.
Kui tahtsime reede, 23. mai õhtul minna kirikusse proovi tegema, ei olnud meil võimalik pühakotta pääseda. Nimelt oli koguduse juhatuse esimees Mart Kallas end kirikusse sulgenud, lukustades uksed seestpoolt riivide või haakidega. Ka meie tungivate märguannete peale ei olnud ta valmis meid kirikusse laskma.
Nii ei jäänudki muud üle, kui tulla järgmise päeva hommikul kiriku juurde tagasi koos Petseri rajooni administratsiooni esindaja ja miilitsaga. Pärast õnnestunud katset kiriku küljeuks tänu lõdvalt kinnitatud haagile avada, võttis meid vastu Mart Kallase raevukas sõnaderahe «kiriku lõhkumise pärast».
Rajooni administratsiooni esindajal õnnestus Kallas maha rahustada ning kui pärast hommikusööki uuesti kirikusse läksime, et lõpuks ometi õhtuseks kontserdiks harjutada, pääsesime pühakotta sisse ilma vaevata. Seal ootas meid aga ees järjekordne katsumus, sest kohalik organist istus just pilli taga ega tahtnud meid esialgu sugugi harjutama lubada.
Rahuliku vestlemise tagajärjel ta lõpuks siiski taandus ja me võisime segamatult proovi teha. Rõõm oli aga üürike, sest Mart Kallase eestvõttel oli kantsli kohale riputatud maal «Juuda suudlus», illustreerimaks tema ja koguduse endise jutlustaja Elmet Vaaksi vahelist vastasseisu. Maal ei riivanud üksnes meid, vaid oleks väga rängalt solvanud Petseri õigeusklikest publikut. Ehkki maal kuulub koguduse inventari hulka, eemaldati see enne kontserti siiski sobimatust kohast ja võeti Petseri rajooni administratsiooni hoole alla.
Lisaks olid enne kontserti altari ja kantsli küünalde külge seotud leinalindid, mis said korraldajate poolt samuti eemaldatud. Õnneks kulges kontsert ise vahejuhtumiteta – küllap ka tänu rajooni administratsiooni esindajate kohalviibimisele.
Meil oli hea meel laulda ning mängida suurepärase akustikaga kirikus ja rikkalike kõlavärvidega orelil rohkem kui 100 kuulajale, kelle hulgas oli igas vanuses inimesi – ka lapsi ja noori. Teade, et juba mõne kuu pärast toimub Petseri kirikus järgmine kontsert, võeti tänuavaldustega vastu. Muret tekitab vaid see, milliseks kujuneb järjekordne interpreetide vastuvõtt…
Helika Gustavson-Rätsep

2 kommentaari artiklile “Kuidas me Petseris kontserti andsime”

  1. Hooldajaõpetaja kommentaar EK-s ütleb:

    Kas korraldajatel oli juhatuse esimehega esinemine kokku lepitud, küsin ma.
    Kui see jäi tegemata, siis pole ka millegi üle nuriseda. Mart Kallas tegi kirikus
    oma töid ja toimetamisi ning ei kuulnud. Ma soovitan juhatuse esimehega, kes
    elab kohapeal, kõik asjad eelnevalt kokku leppida, siis ei teki ka probleeme.
    Minul hetkel Vene viisa puudub ja olen Petseris viimati saanud jumalateenistusel
    käia kevadtalvel. Nimetatud isikut organistiks nimetada on natuke palju. Vahel ta
    käib kirikus mängimas ja temaga ongi probleeme.
    Maali “Juuda suudlus” ostis omal ajal Villu Jürjo ja tema poolt on see ka üles pandud.
    Lubamatu on maali kõrvaldamine ja selle üleandmine võõrastesse kätesse. Mart
    Kallas on teinud selle meelevaldse teo kohta avalduse miilitsale.
    Pean eesti kultuuri tutvustamist Petseris tänuväärseks ja kontakte positiivseks.
    Ürituste ettevalmistamisel tuleb toimida kindla korra kohaselt ja mõistlikult, nii et sellest
    kasu, mitte kahju sünniks.

  2. Hooldajaõpetaja kommentaar EK-s ütleb:

    Kas korraldajatel oli juhatuse esimehega esinemine kokku lepitud, küsin ma.
    Kui see jäi tegemata, siis pole ka millegi üle nuriseda. Mart Kallas tegi kirikus
    oma töid ja toimetamisi ning ei kuulnud. Ma soovitan juhatuse esimehega, kes
    elab kohapeal, kõik asjad eelnevalt kokku leppida, siis ei teki ka probleeme.
    Minul hetkel Vene viisa puudub ja olen Petseris viimati saanud jumalateenistusel
    käia kevadtalvel. Nimetatud isikut organistiks nimetada on natuke palju. Vahel ta
    käib kirikus mängimas ja temaga ongi probleeme.
    Maali “Juuda suudlus” ostis omal ajal Villu Jürjo ja tema poolt on see ka üles pandud.
    Lubamatu on maali kõrvaldamine ja selle üleandmine võõrastesse kätesse. Mart
    Kallas on teinud selle meelevaldse teo kohta avalduse miilitsale.
    Pean eesti kultuuri tutvustamist Petseris tänuväärseks ja kontakte positiivseks.
    Ürituste ettevalmistamisel tuleb toimida kindla korra kohaselt ja mõistlikult, nii et sellest
    kasu, mitte kahju sünniks.