Kuidas erinevus rikastab?

Elu on mind õpetanud olema ettevaatlik, kui kuulen kedagi kõnelevat kõigi nimel. Väited, nagu "rahvas ootab", "inimesed arvavad" "ja "kõik tahavad", tekitavad minus kõhedust koos küsimusega, kes on see rahvas ja kui palju on inimesi, kes nõnda arvavad. Kelle nimel kõneldakse?
Demokraatia tähendab, et rohkem kui pooltel otsustajatest on õigus kõnelda ja otsustada kõigi eest. Vähemusel tuleb alluda enamusele. Ajalugu on täis kurbi kogemusi sellestki, kuidas vähemus hävitatakse või ära aetakse. Teistsugused ei kuulu ühetaoliste hulka. Inimesel ei ole hea üksi olla, kuid ühenduses on jõud, mis kas loob või hävitab. Perekond võib oma liikmeid nii arendada kui ka ahistada. Kasvatus võib muutuda kiusamiseks ja väärtuste eest võitlemine vihkamiseks. Tagajärjed on traagilised, kui küünarnukitundest saab kambavaim ja koostöö muutub massipsühhoosiks. Pean selle põhjuseks inimese jõuetusetunnet, milles juurdub vihkamine.

Mõistmatus tekitab pingeid
Miski ei mahu tuntud raamidesse; keegi rikub kokkulepitud reegleid või ületab teiste taluvuse piiri. Võimetus mõista ja ennast teise olukorda asetada tekitavad vajaduse ennast kaitsta kõige tundmatu pealetungi vastu. Inimene leiab mõne omasuguse, kellega koos hakkab võitlema nende vastu, kellest ta ei saa aru. Ühiskonna kiire areng võib terveid rahvaid ajada sallimatuse sohu. Mauride Hispaaniast sai inkvisitsiooni kodumaa ja 19. sajandi õitsev Euroopa muutus maailmasõdadest ja massimõrvadest laastatud maailmajaoks. Eestis on praegu rõõmustavalt palju arengut, kuid me ei või unustada ega alahinnata nende varjus kasvavat ohtu otsida muutuste keskel eraldatust ning leida turvatunnet tagurlikkusest. Inimese vastuvõtuvõimel on piirid, mille ületamine võib viia traagiliste tagajärgedeni.
Iga ameti pidajatel on oma naljad. Teoloogide seltskonnas räägitakse lugu kahest mehest, kellest üks on filosoof ja teine teoloog. Mille poolest nad sarnanevad? Mõlemad püüavad pimedas toas lindu, kes seal ringi lendab. Mille poolest nad erinevad? Erinevalt filosoofist väidab teoloog, et tal on lind juba käes. Nali naljaks – igasugune enesekriitiline huumor on kahtlemata hea enesetunde allikas ja võime enda üle nalja visata näitab igatahes inimese sisemist tugevust. See lugu aga kõneleb veel millestki peale teoloogide. See on mõistukõne tõest, selle leidmisest ja kuulutamisest.

Edasi loe Õpetajate Lehest.