Kõpu kandis suurpäeva puhul sinimustvalget rüüd
08.06.2011 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidLaupäeva hommikul kogunes Kõpu kiriku ette nii nooremat kui vanemat rahvast. Olgu vankris istuv põnn või vaevaliselt tatsav vanainimene, igaüks sai pühakoja uksel pihku sinimustvalge lipukese.
Ka tulijate teed palistasid sinimustvalged lipud. Oli ülev tunne. Kell 11 algas kirikus kõnekoosolek. Alustuseks kõlas hümn ning kaks õhetavate põskedega noormeest kandsid kahe neiu saatel sisse suure sinimustvalge lipu. «Need on Kõpu kooli vilistlased — nüüdsed gümnasistid,» kuulsin selja taga istujatelt.
Lipukandjad seisatasid altari ees, mille mõlemat külge kaunistas kevadlehtedes kask. «Lehvitagem täna oma lippu, kandkem värskena eelkäijate mõtteid ja hoidkem kodu!» lausus sissejuhatuseks Kõpu Peetri koguduse hooldajaõpetaja Hedi Vilumaa.
Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) liige Gert Uiboaed rääkis sinimustvalge lipu loost. See valmis 1884. aasta mai teiseks pooleks EÜS-i vilistlase Karl August Hermanni naise Paula Hermanni algatusel.
Suurema rahvahulga ees lehvis sinimustvalge esimest korda 1. novembril 1905, mil Tartu eesti seltsid kogunesid demonstratsioonile. Kui rongkäik raekoja ette jõudis, pidas ärkamisaja suurmees, Suure-Kõpu vallas sündinud Villem Reiman sütitava isamaalise kõne. Veel rohkem sinimustvalgeid lippe nähti aga 1917. aastal Peterburis demonstratsioonil, kus 40 000 eestlast nõudis Eestile autonoomiat.
Edasi loe Sakalast.