KOMMENTAAR | Vabamüürlased, kristlased ja kuri isa

Inimesed on aastatuhandeid koondunud sotsiaalsetesse gruppidesse – olemasolevatesse ja loonud uusi – kuuluvus loob turvatunde. Gruppide sees on püütud kehtestada kindlad kooseksisteerimise reeglid, käsud ja keelud, millele kõik grupi liikmed peavad alluma. Riik ja seadused on ehe näide.

Aja möödudes selgub, et kõik grupi liikmed reeglitele ei allu. Tee või tina. Tapmine on ühiselt keelatud, aga keegi tapab ikkagi. Koguni mitu ja lõikab veel tükkideks ka. Kõik ei mõtle ühtemoodi. Me saame asjadest erinevalt aru.

Sotsiaalse grupi tugevus on ühekuuluvustunne, milleks on vaja sümboleid: lippe, vappe, hümne. Kuid kui me mõnda sellisesse grupi kuulume (oleme nt Eesti Vabariigi kodanikud), hakkab osadel seal ikka midagi häirima. Tekivad konfliktid ja jamad, mille tõukejõuks on inimeste erinevad isikuomadused, mitte sotsiaalse grupi eripära.

Edasi loe Õhtulehest.