Kogumiku “Igavikust kantud maastik” esitlus

Kirjastus TP andis 2019. aasta viimastel päevadel välja kogumiku: “IGAVIUST KANTUD MAASTIK. Kirikuhoonetest ja inimestest Nõukogude Eestis”.

Raamatu esitlus toimub kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kl 16 Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus (Rüütli tn. 9)

 

”IGAVIKUST KANTUD MAASTIK. Kirikuhoonetest ja inimestest Nõukogude Eestis“ Kogumiku artiklid täidavad ühte valget laiku eesti kultuuriloos. Selleks on kirikuhoonete mitmepalgeline ja ka märgiline roll nõukogude-aegses eesti ühiskonnas ning inimeste hoiakud ja tegevused  nende hoonetega seoses. Pealesõjajärgne periood koos nõukogude okupatsiooniga oli kirikutele, kes oma äravõetud hooneid ateistlikult riigilt pidid üürima, keeruline ja kulukas. Nõukogude riik ja kohalikud täitevkomiteed tegid ühelt poolt kõik selleks, et kristlike koguduste tegevust piirata, takistada ning välja suretada.

Samas nähtub mitmest kogumiku artiklist, et hoolimata ateistlikest survemeetmetest  ei  kadunud kirikud ja kogudused Eestimaa maastikult. Sageli osutus tõeks pigem paradoks: ateistlik riik ja tema omavalitsused panustasid kirikuhoonete taastamisse ning võimaldasid mõnedel juhtudel ka kogudustel oma kirikuid üles ehitada

Käesolevas kogumikus esitatud materjal hõlmab suures joones kolmelaadseid artikleid. Esiteks põhimõttelist arutelu koos näidetega kirikuhoonete tähenduste üle. Teiseks kirikuhoonetesse loodud  kunsti – ja kultuuriobjektide lood. Kolmandaks inimeste lood, kes Teise maailmasõja järel osalesid kirikute  taastamisel, toetasid nende säilitamist kirikutena või mõjutasid nende saatust mõnel muul viisil. Enamus artikleid on illustreeritud seni avaldamata unikaalsete fotodega.

Kogumiku koostaja, Tiit Pädam, võtab viimases artiklis kokku ning analüüsib kirikuhoonete  erinevaid tähendusi ja rolle nõukogude ateistliku ideoloogia kontekstis.

Vt ka siit.