Kogudused kutsusid rahvast pühakotta
31.05.2023 | Rita Puidet | Rubriik: Kirikuelu, Kultuurielu
Tartu Peetri kirikus sai kirikute ööl tutvuda käsikelladega ja nendel mängimist proovida. Rita Puidet
Läinud reedel, 26. mail avasid paljud kogudused oma pühakodade uksed, et osaleda taas kirikute ööl. Paljudes paikades olid kogudused aga liitunud nädal varem peetud muuseumiööga.
Eestis on kirikute uste avamise ja pühakoja ning koguduses toimuva tutvustamine juba traditsiooniks saanud. Nii võib öelda, sest kui aastal 2012 avasid kirikute ööks uksed Tartu ja Tallinna pühakojad – kokku üheksa kirikut –, siis aja jooksul on ettevõtmine levinud üle Eesti. Vaid 2020. aastal tõi koroona ettevõtmisesse pausi.
Avatud uksed
Tänavu kandis kirikute öö motot „Sest valgusele järgneb ju öö, aga tarkust ei võida kurjus“, mis pärineb Saalomoni tarkusesõnade 7. peatüki 30. salmist. Kui korraldajad ja osalejad hilisõhtul või suisa öösel koju läksid, usun, et nad olid laetud positiivsete mõtetega. Kurjus ei saa kunagi võita, kinnitas ka Saalomon ja see kehtib praegugi.
Kirikute ööst kaks aastat varem (2010) alustas muuseumiöö, mil oma uksed avasid muuseumid ja mäluasutused. Tallinna toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ütleb, et kogudus liitus ettevõtmisega juba esimesel aastal ja koguduses on kujunenud traditsioon pidada muuseumiööd.
Tänavu 20. mail külastas toomkirikut muuseumiöö „Öös on liikumist“ raames üle kolmesaja inimese. Kuigi kirikusse pääses tasuta, sai annetuse eest külastada kirikus avatud Ackermanni näitust.
Võib öelda, et liikumist on olnud ja on ka Tartu Maarja koguduses, aga kogudus kutsus kolmandat korda huvilisi kirikute ööl pühakoja torni filmi vaatama. Linda Maria Saar filmis kirikukellade valamist Saksamaal Gescheris ja tema uues kümneminutilises dokumentaalfilmis „4“ on keskendutud kellade nimedes peituvatele tähendustele.
Harjumuse jõud
Haapsalu ja Jõhvi kogudus avasid oma kiriku uksed aga muuseumiööl. Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur ütleb, et muuseumiööd on Jõhvis peetud aastakümneid. Sellega on harjunud nii linna- kui koguduserahvas.
Kuna Jõhvi kirikus on hea akustika, oli Soome Lempäälä kirikukoor ja selle kantor Pietari Korhonen kogudusele teinud ettepaneku korraldada just 20. mail kirikus kontsert. See sobis hästi muuseumiööd alustama. Kavas oli muudki huvitavat ja kindlasti said külastajad tänu ajaloolase Vallo Reimaa ettekandele tuttavamaks Virumaa ajalooga.
Vaadata enda sisse
Umbes viieks tunniks avas kirikute ööl uksed Otepää kogudus ja on teinud seda päris mitu aastat, sõnas diakon Marko Tiirmaa. Tema sõnul rahvast kirikute ööl palju ei käi, aga uksed on ikka olnud avatud, et inimene saaks kirikusse minna ja enda sisse vaadata. Ja teadvustada, et Jumal on inimese ligi igal päeval, mitte ainult pühapäevasel jumalateenistusel.
Pühadust saab pühitseda igal päeval, selgitab vaimulik. Ja lisab: „Kirik on nagu jumalariigi saatkond.“ Inimene on kirikus vastuvõtlikum ning kirikute ööl said tulijad osa palvusest ja kahel täistunnil orelimuusikast. Pillide kuningal musitseeris koguduse organist Heivi Truu.
Madalam lävepakk
Kellatornis on Mihkli koguduse nõukogu liige Ants Viiklepp pojaga. Reet Pikkmets
Läänemaal Mihklis avas kogudus pühakoja ukse samuti muuseumiööl, sest siis on kiriku lävepakk madalam, selgitab kogudust teeniv õpetaja Kari Tynkkynen. Ettevõtmise idee tuli Reet Pikkmetsalt ja tema ka koguduse muuseumiöö osalejaks registreeris. Iga tunni alguses pidas vaimulik palvuse ja sai õhtust positiivse elamuse ning kavatseb edaspidi osalema kutsuda ka tema teenida olevad Kullamaa ja Piirsalu koguduse. Mihkli kirikus käis hinnanguliselt poolsada inimest, sõnas vaimulik.
Mihkli kogudus osales ettevõtmises esimest korda, kinnitas õpetaja ja lisas, et kirikus käis nii koguduseliikmeid kui ka võõraid. Küllap oli õhtu kõigile meeldejääv: sai kuulata kontserti ja ronida kellatorni. Kasutades muuseumiöö tunnuslauset „Öös on liikumist“, kutsuti inimesi üle lugema, mitu trepiastet on tornikellani.
Rita Puidet