Kirjad Õpetajale

Uku Masingu ja Toomas Pauli valitud kirjad, kahe inimese kirjavahetus, on nii intiimne žanr, et tundub kohatu seda arvustada. Ma ei ole ilmselt ka objektiivne seda tegema, sest minu suhe nende kahe suurmehega ei ole neutraalne. Kuigi ma ei saa öelda nagu Toomas Paul, et „olen tohtinud näha Uku Masingut“, olen ma lugenud palju Masingu tekste ja julgen teda kõhklusteta pidada mind enim mõjutanud Eesti teoloogiks. Pauli tunnen seevastu siklikult ja kaua ning pean teda elavatest Eesti teoloogidest oma suurimaks õpetajaks. Aga, nagu õpetab saksa teoloog Rudolf Bultmann, ei ole mõistmine võimalik, kui võtame selle suhtes, mida või keda mõista soovime, neutraalse, distantseeritud hoiaku. Mõistmine eeldab Bultmanni järgi võimet „sisse elada“ sellesse, mida või keda mõista püütakse.

Raamat sisaldab Masingu ja Pauli kirju aastatest 1963–1985. Kuna kirjad on järjestatud kronoloogiliselt, annab see võimaluse heita pilgu vaimsetele muutustele, mis autorid on aastakümnete jooksul läbi teinud. Muutused on tugevamalt hoomatavad Pauli puhul: kui ta varasemates kirjades on ebakindel noor mees, teoloogiatudeng, kes on pidanud võtma enda teenida ühe väikese maakoguduse (Ridala kogudus Läänemaal), saab temast aja jooksul Masingu kolleeg ning viimaks vaimne õpetaja paljudele. „Usalda ennast“ on Toomas Pauli vaimse kasvamise lugu.

Edasi loe Sirbist.