Kirikuõpetajate suusameister elab Avinurmes

Kuigi Tartu maratonil tegid esiotsas puhta töö norralased, paistsid idavirulased silma näiteks kirikuõpetajate, lendurite ja ka vallavanemate arvestuses.

Avinurme kirikuõpetaja Rene Alberi oli pühapäeval toimunud Eesti suurimal rahvaspordisündmusel tõenäoliselt kõige kiirem vaimulik. "See võib tõesti nii olla. Protokollis ma endast eespool ühtegi kolleegi ei silmanud," tõdes 417ndana finišisse jõudnud 36aastane mees, kel kulus 63 kilomeetri läbimiseks aega vähem kui neli tundi. See on kõigest tund aega vähem kui norralasest maailmameistril ja olümpiavõitjal Anders Auklandil, kes seekordse Tartu maratoni võidupärja kaela sai.

Ühe kepiga ligi 10 km

Rene Alberi võinuks olla veelgi rohkem eespool, kui kolmandal kilomeetril poleks talle laskumise peal üks suusataja tagant sellise hooga sisse sõitnud, et üks suusakepp oli puru, suusaklamber kõver ja ühest suusast tükk küljest lahti. Needsamad Fischeri suusad oli Alberi ostnud just enne maratoni Eesti suusakangelase Jaak Mae käest. "Soetasin endale tänavu korraliku suusavarustuse ja mõtlesin, et see peab vastu aastaid. Nüüd sain mitme tuhande kroonise majandusliku põntsu," rääkis Alberi tänavuse maratoni ainsast ebameeldivast episoodist.

Äparduse tõttu tuli Alberil ligemale 10 kilomeetrit sõita ühe kepiga. "Raske hinnata, kui palju seetõttu aega võis kaduma minna, võib-olla oma paarkümmend minutit," märkis ta. Selline ajakaotus tähendab protokollis kukkumist ligikaudu paarsada kohta ehk teisisõnu lubanuks Avinurme kirikuõpetaja suusatajavõimed tal jõuda tänavusel Tartu maratonil isegi 200 esimese hulka, mis on juba poolprofisportlase tulemus.

Sellist tulemust korralikult higi valamata ei saavuta. "Ligikaudu paar tuhat kilomeetrit olen tänavusel talvel suusatanud," ütles Alberi, kes pühendus suusatamisele koolipõlves ja küündis isegi Eesti noortekoondisesse, kus teiste seas oli tema trennikaaslaseks ka Jaak Mae. "Vahepeal tuli 15aastane paus sisse – muu elu kõrvalt ei leidnud suusatamiseks aega."

Alberi on nüüd teinud Avinurmes suusaklubi, kus ta innustab selle alaga tegelema ka kohalikke noori.

Maraton jäi lühikeseks

"Viis pluss," ütles oma tänavuse maratonisõidu kohta märtsis 72aastaseks saav Priidu Priks, kes jõudis finišisse alla kuue tunni ja jättis endast tahapoole veel ligemale tuhat sõitjat.

Eesti üks eakamaid harrastuslendureid ja Jõhvi lennunduspäeva üks korraldajaid sõitis Tartu maratoni läbi juba 21. korda. "Mina ei aja taga kohta ja aega ega tahagi kellelegi ära teha. Usaldan oma sisetunnet ja väldin tühjakssõitmist. Tänagi panin välja maksimaalselt 75 protsenti. Finišis tundsin, et võiks veel 10 kilomeetrit sõita. Minu kreedo on, et nii võistlemise kui trennitegemisega peab olema mõõdukas," ütles Priks, kes aastaid tagasi oli ka sellenimelise erakonna üks aktiviste Ida-Virumaal.

Kui paljud tänavusel Tartu maratonil osalejad kurtsid kehva libisemist, siis Priksil polnud sellega mingeid probleeme. "Suusad libisesid väga hästi ja pidin ühtelugu jälgima, et kellelegi selga ei sõidaks," lausus ta.

Tänavusel lumevaesel talvel polnud Priks suusakilomeetreid eriti jõudnud koguda. "Ehk 350 kilomeetrit olin enne sõitnud, aga kui lund ei olnud, käisin jooksmas," rääkis Priks, kes eeloleval nädalavahetusel seab end juba Aegviidu maratoni starti.

22 aastat hiljem

"Eesmärk oli maraton läbi sõita ja sellega tulin toime," ütles Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar eile. "Jalad veidi valutavad, aga enesetunne on täitsa hea."

Jõhvi vallavanem järgis enda sõnul hoolikalt Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peetsi nõuandeid. Peets oli tegev ka Eesti suurima maratoni korraldamisel. "Ta soovitas igas teeninduspunktis süüa hapukurki ja soola ning korralikult juua, et vältida krampe."

Võhmar jõudis finišisse 1874ndana, aega kulus tal napilt üle viie tunni. See oli tema elu kolmas Tartu maraton, eelmise läbis ta 15aastasena ehk 22 aastat tagasi. "Olen hakanud viimastel aastatel rohkem spordiga tegelema ja see on nakkav, see tekitab tõelise kaifi," ütles Võhmar, kes peab juba plaani võtta käsile jalgrattasõit, et tänavusel Alutaguse kolmiküritusel kõik alad läbi teha.