Kirikuõpetaja lõpetab paastu küllusliku šokolaadikoogiga

 

 

Homsel ülestõusmispühal tähistab Kose kirikuõpetaja Mare Palgi pere kõige tähtsamat kirikupüha – Jumala poja surmast ülestõusmist – küllusliku šokolaadikoogiga, lubades endale 40päevase paastu järel taas oma lemmikmaiust.

Eestlasele on jõulud põhilised, ülestõusmispühad kahvatuvad nende kõrval. "Kristus oleks võinud ka tuhat korda sündida, kuid kui ta ei oleks suurel reedel risti löödud ja ülestõusmispühal üles tõusnud, siis meil ei oleks ka jõule, mida tähistada," selgitab Palgi, et tegelikult annavad kirikule tähenduse siiski praegused

Paastuajal vähem liha ja šokolaadi

Paastuaeg on ettevalmistus ülestõusmispühadeks ning see algab 40 päeva enne pühi tuhkapäeval. Tavainimesel seostub sõna paast nälgimisega, ent Palgi sõnul pole kristlikul paastul nälgimisega midagi pistmist.

"Kristlik paast tähendab loobumist neist toitudest, mis maitsevad sulle väga, millest sa oled sõltuvuses," selgitab 12 aastat Harjumaal Kosel kirikuõpetaja ametit pidanud Palgi. Ja lemmikutestki ei tule täielikult loobuda. Pigem on paastuaeg järelemõtlemiseks oma tegude ja suhete üle. Paastuda võib ka hoopis telekavaatamisest või internetis uitamisest, kulutades selle aja lugemisele.

See-eest õigeusklikud peavad väga ranget paastu, loobudes liha kõrval ka piimatoodetest ja munadest. Sestap ongi nende lihavõtteroog pasha. Palgi nii olulistest põhitoiduainetest loobuda ei suuda ning püüab paastuajal süüa vähem liha. Pere püüab hakkama saada ka šokolaadita, millest Palgi sõnul ollakse lausa sõltuvuses. Ka kohvi juuakse 40 paastupäeva jooksul vähem. "Eks ta meil selline lihtsam variant ole," märgib kirikuõpetaja oma pere paastu kohta.

Paastuaeg tähendab loobumist, ja tänu sellele toidult säästetud raha võiks panustada heategevusse. "Seda ei tasu endale hoida, vaid anda kellelegi, kes seda rohkem vajab," selgitab kirikuõpetaja.

Homne ülestõusmispüha on kirikuõpetajale tihe tööpäev. Ta tõuseb koos päikesega ja keskendub eelseisvatele teenistustele. Kui abikaasa Tiit, 4aastane poeg Daniel Paul ja 1,5aastane tütreke Rebeka Marie samuti ärganud on, tervitatakse üksteist sõnadega: "Kristus on üles tõusnud!", millele teised vastavad: "Tõesti, ta on üles tõusnud!" Seejärel otsitakse välja sibulakoored ja hakatakse üheskoos mune värvima.

Kirikuõpetajal tuleb sel päeval pidada jumalateenistusi, ent ta leiab ka aega perega pidulauda istuda. Laual on paastu järel taas liha ning külluslik šokolaadikooki, enne söömist tänatakse alati ka laual olevate andide eest.

Palgi leiab, et ülestõusmispühi võiks hea toiduga tähistada küll. "Kaunistame oma kodud pajuokste ja lilledega, värvime mune, see kõik on silmale. Aga meil on ju seitse meelt, sealhulgas maitsemeel, anname sellele ka midagi," arvab ta. Pealegi lisab eriline toidulaud päevale ka pidulikkust.

Armastavad Idamaade ja Kreeka toite

Palgi tunnistab, et kui ta ei peaks süüa tegema, ega ta siis vist ei teeks ka. "Üksi saab ikka kuidagi hakkama, aga pere paneb süüa tegema. Nii teengi ja mõni asi tuleb hästi välja ka," muigab pereema.

Kuna abikaasa Tiit käib riigiametis, jääb nädala sees toiduvalmistamine pereema ülesandeks, nädalavahetustel rollid aga vahetuvad. Palgi sõnul on tema firmaroog pannkoogid soolase täidisega, abikaasa valmistab aga imelisi fetapirukaid.

Kirikuõpetaja nimetab oma peret tavaliseks Eesti pereks, kes eelistab lihtsaid koduseid roogi, aga India ja Kreeka reisidelt on jäänud külge ka armastus sealse köögi vastu. Kuna idamaatoidud pole just laste lemmikud, siis neid väga tihti ei tehta, küll aga Kreeka köögi tuntuimat vormirooga moussaka`t baklažaaniga. Samuti Indiast tuntud jooki lassit maitsestamata jogurti, mustikate ja banaaniga. Kui põhjust midagi tähistada, käiakse väljaski söömas, ja kindlasti koos lastega. "Lapsed on nii väikesed, ei raatsi neid kuhugi jätta," sõnab Palgi.