Kirikuõpetaja Jaan Nuga: “Liiga sooje riideid jõulujumalateenistusel osalemiseks pole olemas.”

Katoliku kiriku vaimulik Vello Salo ja luteri kiriku pastor Jaan Nuga tutvustavad kahe konfessiooni jõulutraditsioonide eripära ja olemust.
12 küsimust jõulujumalateenistusest

1. Millistest osadest teie kirikus jõulujumalateenistus koosneb?

2. Kui pikk teenistus ajaliselt on?

3. Kas kuidagi kiiremini ei saaks?

4. Miks see just sellisena on üles ehitatud? Kas see käib ajast aega ühesuguse traditsiooni järgi või on iga koguduse õpetajal asjast oma nägemus?

5. Millal peab jumalateenistuse ajal püsti seisma ja millal tohib rahulikult tukastada?

6. Mis on peamine erinevus luteri ja katoliku jõulujumalateenistuse vahel?

7. Milliseid põhilisi vigu need kirikulised teevad, kes haruharva kirikutee üles leiavad? Näiteks jõulude ajal.

8. Kuidas kirikus end õigesti ülal pidada?

9. Kas on mingisugused inimgrupid, keda teenistusele kindlasti ei lubata, ja kes seda jälgib?

10. Mis keeles jumalateenistus toimub?

11. Kas armulaual võivad käia kõik?

12. Mida teie isiklikult rahvale nendeks jõuludeks soovida tahaksite?

Isa Vello Salo, Pirita kloostri vaimulik. Katoliiklane.

1. Jõulupühade ajal mingisugust teistest pühadest erinevat teenistust katoliku kirikul ei ole. Ülestõusmispühade öösel näiteks on. Jõululaupäeval peetakse armulauateenistus ehk missa nii nagu kõikidel pühapäevadel. Väga tihti tehakse siiski lisaks päevasele veel ka kesköömissa. Mõlemad peavad kindlasti olema, sest kõik inimesed ei saa kas või liiklusvahendite puudumisel või tuisuse ilma tõttu südaöisest missast osa võtta. Esimesel jõulupühal kell 11 hommikul kantakse Pirita kloostri kabeli missa üle ka raadios.

Kogu lugu Õhtulehes.