Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

27.12.2018 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklid

Me elame religioosse katkestuse järgsel ajal, mil usust ei mõelda enam nii nagu 100, 50 või 25 aasta eest. Milliseid tendentse võib Eesti usuelus märgata, kirjutavad Tartu Ülikooli usuteaduskonna vanemteadurid Atko Remmel ja Priit Rohtmets.

Tänapäeval mõjutab Eesti religioosset maastikku kõige enam nõukogude perioodi religioosne katkestus.
1920.–1930. aastatel käsitleti kirikut ühiskonna moraalse selgroona ja haridust väärtustavat protestantlust eestlaste kui kultuurrahva alusepanijana.

Edasi loe Postimehest.

Eelmine: Eesti kirikutes peeti esimese jõulupüha jumalateenistust

Järgmine: Urmas Viilma | Luteri kirikul on täpne ülevaade oma liikmetest, kuid sellest üksi ei piisa

Samal teemal

Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkestri „Saabumissümfoonia“ – 10 kontserti Eestimaa kirikutes - 03.07.2020
Neljas EELK perekeskus avati Jõhvis - 28.06.2020
Kärdla kirik sai korda - 24.06.2020
Urmas Viilma: olukorrast tingituna näeme, et kaitseväe valmisolekut ja rahva kaitsetahet ei pea tingimata paraadiga tõestama - 23.06.2020
Hingehoiutelefon alustas tööd - 17.06.2020

Kirikuloolased: eestlaste suhtumine kristlusesse on paranenud

Valitud viiteid