Kirik nõuab Aleksandri koguduse pankrotipesast 100 000 eurot

OÜ Kiriku Varahaldus esitas möödunud aastal Tartu maakohtule hagi 118 792,97 euro suuruse nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Sellest 101 672,26 moodustavad õigusabikulud.

Nõude kohaselt finantseeris Kiriku Varahaldus koguduse õigusabikulusid kolmepoolse lepingu alusel. Alates 2011. aasta suvest kuni 2014. aasta sügiseni on Lextal väidetavalt esitanud Kiriku Varahaldusele arveid summas 55 161,37 eurot. Need on kirikuettevõte koguduse eest tasunud, kuid pankrotistunud kogudus ei ole neid tagasi maksnud, mistõttu nõuab EELK ettevõte nüüd EELK koguduselt lisaks viivist summas 21 510,89 eurot ning veel ka leppetrahvi 25 000 eurot.

Pankrotihalduri ja teiste võlausaldajate hinnangul on nii Kiriku Varahalduse nõuded alusetud.

Võlausaldajate esindaja ja pankrotitoimkonna liige Kerli Kase peab sellist kolmepoolset lepingut kummaliseks.

«Ma ei kujuta ette, et oleksin kunagi kliendina nõus advokaadibürooga sõlmima sellise lepingu, kus mulle sätestatakse, et kui ma ei maksa arvet tähtaegselt, siis ma pean maksma leppetrahvi 25 000 eurot. Viivisest saan aru, aga selline leppetrahv on ebamõistlik,» ütles Kase.

Õigusabikulude hulgas on tema sõnul ka advokaatide sõidukulud Tallinnast Narva. «Ühe advokaadi sõidutamine Narva ja tagasi on kohtule esitatud materjalide järgi 600 eurot (sõidukulu 150 eurot tund + käibemaks). Sellele lisandub kohtukulu,» kirjeldas Kase hagile lisatud arveid.

Teiseks tõi ta välja, et Kiriku Varahaldus on advokaadibüroole arved ära maksnud ning Lextal ei nõua trahvi ega viivist. Seda nõuab kirikuettevõte pankrotistunud koguduselt, toonitas Kase.

Veel tõi Kase välja, et peapiiskop on meedias varem rõhutanud, et EELK-l puuduvad võimalused ja vahendid juriidiliselt iseseisvaid kogudusi aidata, kuid Kiriku Varahaldus on abi osutanud.

Ettevõtte eesmärgiks kogudusi aidata

Kiriku Varahaldust esindab Lextali advokaat Gretta Oltjer-Timberg, kes ütles, et ei saa pooleliolevat kohtuasja kommenteerida.

Edasi loe Postimehest.