Kiratsev kirikuturundus

Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits kirjutab nädala turunduskommentaaris, et turunduspõhimõtetest arusaamine ja nende rakendamine ei käi kaasas üksnes raha teenimisega, vaid samu nippe tuleb teadlikult kasutada ka väärtuste, usu, poliitiliste tõekspidamiste ja muu sarnase turundamisel.

Rääkides turundusest, oleme sageli seda valdkonda liialt seostanud raha teenimisega. Kuid aitab ju turundamine katta ka kolmanda ehk mittetulundussektori vajadusi.

Näiteks kirikuturundus (church marketing – ingl.k.) on tuntud turundusharu, kus raha teenimise asemel hoopiski ühiskonda evangeliseeritakse, identifitseerides ümbritseva kogukonna vaimsed, sotsiaalsed ja materiaalsed vajadused ning panustades siis jõudumööda nende lahendamisse.

Eestiski võiks kirikuturundus olla oluliselt teadlikum ja professionaalsem tegevus, mis lisaks hingehoiule aitaks kütta ja remontida kultuuriväärtuslikke kirikuid ning lubaks kirikul senisest tõhusamal moel abivajajateni sirutuda.

Positiivse näitena meenub Tallinna Oleviste koguduse järjekindel vaestele toidu ja söögipoolise muretsemine, mida ikka ja jälle ka koguduse aktiivse turundusasjatundjast liikme Riina Vändre kommunikatsioonitöö kaudu ETV ekraanil kajastatakse.

Isiklikult puutusin kirikuturundusega esmakordselt kokku 90. aastate alul Rootsis elades ja õppides, mil sealses ühiskonnas oli üleval terav debatt selle üle, et riiki ja kirikut lahutades vähenevat oluliselt kirikute tulubaas ja kasvõi oma hoonete ülalpidamise nimel tuleb kirikutel hakata endid ise turundama.

Edasi loe  E24st.