Kass puu otsas

 

Meie voodis elab 10 miljonit tänulikku tolmulesta, kes toituvad oma suure sõbra – inimese – naharakkudest, kehakarvadest, padjasulgede pudemetest ja hallitusseentest. Tolmulestade eluiga ei ole küll pikk, kuid nad jätavad endast maha 200 korda rohkem ekskremente kui ise kaaluvad.

Väljaheited koosnevad allergilise toimega valkudest, mis algul on limaümbrises. Lagunedes ja kuivades segunevad need korteris leiduva muu tolmuga.

Egoistist paavianid, kellele ei meeldi satikaid sööta, teevad endale igal õhtul uues kohas lehtedest pesa. Savanni ajutises jahilaagris ei tekitanud ägedalt reageeriv immuunsüsteem primaatidele probleeme. Vastupidi – tundliku immunoglobuliin-E
süsteemiga ürginimesed panid kõhuusside rünnakutele paremini vastu. Nüüd aga vaevavad nende järeltulijaid mugavas kodus allergiline astma ja silmapõletik.

Esivanemate unistused on lõpuks kätte saadud

Söömisega on lugu sarnane. WHO andmetel on maailmas 400 miljonit ülekaalulist inimest, nende hulgas 20 miljonit alla 5aastast last. Korrapäratult toituva metslooma, nagu ka küti-korilase jaoks on rasvakiht kasuks, aitab näljaaja üle elada. Aga oh häda, nüüdisinimene ei saa pidama, jännaku dieetidega palju tahes.

Mugav koiku ja rammus roog, meie esivanemate unistused, on lõpuks käes. Aga nagu Vana-Kreeka sofist Herakleitos ütles, on igal asjal kaks poolt.

Maga kiiremini, kutsus üles vene satiirik Mihhail Mihhailovitš Zoštšenko. Kuid kui magad kiiremini, lähed paksuks. Unepuudus põhjustab hormonaalseid muudatusi, mis suurendavad söögiisu. Või vastupidi. Igal juhul on need omavahel seotud.

Kas hetkel valitsev majandussurutis võiks muuta une sügavaks ning talje saledaks? Vaevalt. Vaadake kui raskelt käib eelarvekulude kärpimine. Iga huvigrupp hoiab küünte ja hammastega oma privileegidest kinni.
 

Majanduskasv on kukkumise vältimiseks vältimatu

Inimene vajab eluks 2500 kilokalorit, paar liitrit vett ja natuke hapnikku. Iga päev. Ta ei vaja seda homme rohkem kui täna. Miks meil on siis vaja üha rohkem toota? Majanduse kasv on alla kukkumise vältimiseks vältimatu. Viimase 60 aasta jooksul on maailmamajandus kosunud jõulisemalt kui ajaarvamise algusest Teise ilmasõjani. Kuigi Rooma Klubi hoiatas juba 1972. aastal, et kasvul on piirid.

Mulle meeldib kangesti Charles Darwini ühe teose pealkiri – "Descent of Man". Inglise descent tähendab ‘allalaskumine, -tulek, -käik; pärandamine; põlvnemine’. Niisiis on inimese põlvnemine (puu otsast) alla tulemine.

Siit saab mõtteid edasi mõlgutada ning küsida: kas palmipuu otsast laskunu ei ole äkki tsivilisatsiooniposti otsa roninud? Ja nüüd on ta seal hädas nagu kass, kes julgeb vaid veelgi kõrgemale kribida. Nagu minister, kes ise ei saa tagasi astuda, vaid kelle peab maha võtma.

Tuletõrjujad oma tehnikaga saavad pidevalt väljakutseid lemmiklooma päästmiseks. Kiisuke võiks ka ise alla tulla, kui riskiks. Mõni kõuts ongi ära õppinud, kuidas pärast linnupoegadega maiustamist tagurpidi turvaliselt tagasi saada.

Aga inimkond? Kus on tuletõrjeredel, millega inimene heaolu tipust maa peale tuua? Karta on, et selle otsast ei saa alla ronida, vaid ainult potsatada. Nagu lennuk, mille kütusepaak on tühjaks saanud.