Kas Jumal on kõrgel ja kaugel?
13.08.2008 | ek | Rubriik: Mõte pühapäevaksKristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!
Mt 25:40
Nii võib tunduda, kui vaatame siin ilmas ringi. Palju on isekust ja hoolimatust, mis sageli muutub lauskurjuseks ja ülekohtuks. Miks Jumal midagi ei tee?
Jumal on peitnud end siin maailmas väga uskumatusse kohta – meie kaasinimestesse (Philip Yancey). Ja mitte iidolitesse, vaid oma vendadesse-õdedesse – neisse, kes teevad Tema tahtmist (Mk 3:35). Ka kõige pisematesse, kellest maailmas ei hoolita, aga kes Teda armastavad. «Teie minus ja mina teis,» ütles Jeesus neile ka Jh 14:20.
Jumal on juba teinud midagi. Ta on meid lunastanud. Meil pole enam tarvis olla isekad ja kurjad. Võime lasta end mõjutada jumalavastasusel või jumalakartusel; minna ajaga kaasa – või muuta aega. Ühele küsijale, miks Jumal midagi ei tee, vastas Jumal kord: «Ma tegin midagi. Ma lõin sinu.»
Äkki saan minagi midagi maailmas paremaks muuta? Mida?
Aare Kimmel
Jah, Jumal tegi midagi tõesti, ta tuli ise maailma imimesena, et igaühel, kes Temasse usub, oleks pääsemine. Ja Ta pani inimestesse oma Vaimu ja nii, kes iganes võtab vastu Jeesuse, see saab ka Püha Vaimu juhtimise alla ja selline inimene hakkab sisemiselt muutuma, ta saab välja kuradi võimu alt, milles kogu maailm vaevleb. Jumala töö inimeste vabastamisel kurjusest saab toimida ainult iga üksiku inimese kaupa. Usk tuleb aga kuuldust. Kuid neid, kes rääkida julgevad on vähe, kuna kurat ise paneb hirmu vaimu inimestesse. Ometi on Jeesus kuradi ära võitnud! Astuge julgelt esile ja kuulutage Jumala Sõna ka neile, kes seda kuulata ei taha. Nii, nagu Jumala saatis välja Hesekieli:
Ta ütles mulle: “Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli
laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu
pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse
tänase päevani.(Hs 2:3)
Jumal on ammugi maailma maha jätnud – tal pole tarvis hullunud karja.Ainus lootus on, et ehk veel kord halastab kunagi, aga mille eest? Kas meie väiklaste kemplemiste ,sõdade ,loodu reostamse ja hävitamise jne. eest?
Kuulake seda laulu, lugege neid sõnu – me pole ainsad, kes muretsevad maailma pärast:
http://www.youtube.com/watch?v=h8Ua6L-DwVQ
These are the days of the open hand
They will not be the last
Look around now
These are the days of the beggars
And the choosers
This is the year of the hungry man
Whose place is in the past
Hand in hand with ignorance
And legitimate excuses
The rich declare themselves poor
And most of us are not sure
If we have too much
But well take our chances
Because God stopped keeping score
I guess somewhere along the way
He must have let us all out to play
Turned his back and all gods children
Crept out the back door
Chorus
And its hard to love,
Theres so much to hate
Hanging on to hope
When there is no hope to speak of
And the wounded skies above
Say its much too late
Well maybe we should all be
Praying for time
These are the days of the empty hand
Oh you hold on to what you can
And charity is a coat you wear
Twice a year
This is the year of the guilty man
Your television takes a stand
And you find that what was over there
Is over here
So you scream from behind your door
Say whats mine is mine and not yours
I may have too much
But Ill take my chances
Because God stopped keeping score
And you cling to the things
They sold you
Did you cover your eyes when
They told you
That he cant come back
Because he has no children
To come back for
Chorus
Armas Harri, laulge seda hommikul, lõunaajal ja õhtul, mina eelistan eestikeelseid.Tore, et olete anglosaks, kuid mats võiks siiski matsiks jääda.
Autor küsib: “Äkki saan minagi midagi maailmas paremaks muuta? Mida?”
Vaevalt, et inimesel oleks midagi Jumalale anda, mida Jumalal juba poleks. Ja vaevalt, et jumalikku loomet oleks vaja paremaks teha – Looja pole õpipoiss, kes oleks oma loometöös äpardunud ja kelle looming vajaks parandamist.
On vaid üks, mille me saame Jumalale annetada ja mille üle meie taevane Isa tõeliselt rõõmu tunneb. See üks, mille me saame Temale annetada… oleme me ise.
See on nagu maiseski peres – pole, mida väikelaps saaks oma vanemale anda, mida vanem ise endale anda ei saaks. Kuid siiski – iga vanema rõõm on ehe, siiras ja tõeline, kui ta näeb, kuidas tema laps saab üha enam täiskasvanuks ja tema enda sarnaseks.
Kui me tahame maailma teha paremaks kohaks, siis meie kõikide alguste algus selleks on vaadata iseendasse ja soovida, et me oleksime oma taevase Isa ees õiged – see on garantii, et me oskame ja suudame olla õiglased ka oma maiste vendade ja õdede suhtes ja maailma ja elu teha elamisväärsemaks, paremaks.
“Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!”
Nii ongi.
Inimene on määratud otsima Jumalat ja täitma Tema tahet – on määratud saama Tema sarnanseks. Meie Eesti kaasaja muusikas on see suund täiesti võõras, kuid väga paljud maailmakuulsad muusikud on tegelikult oma loomingus läbini religioossed. Olgu selle näiteks või see mees ja see laul, mille viite ja sõnad siia jätan. Kuulake (ja ka lugege laulu poeesiat) seda just religioosses võtmes – Jumala otsimise ja igatsemise võtmes.
Üldisemalt – väga paljud laulud, mida me oskame ja oleme harjunud mõistma ja tõlgendama vaid maise armastuse võtmes on tegelikult mõistetavad hoopis inimese igatsuse võtmes Jumala järele. Nii ka selle maailmakuulsa mehe ja tema maailmakuulsa looga:
http://www.youtube.com/watch?v=COMsKPeWAsw
The long and winding road
That leads to your door
Will never disappear
Ive seen that road before
It always leads me her
Lead me to you door
The wild and windy night
That the rain washed away
Has left a pool of tears
Crying for the day
Why leave me standing here
Let me know the way
Many times Ive been alone
And many times Ive cried
Any way youll never know
The many ways Ive tried
But still they lead me back
To the long winding road
You left me standing here
A long long time ago
Dont leave me waiting here
Lead me to your door
But still they lead me back
To the long winding road
You left me standing here
A long long time ago
Dont leave me waiting here
Lead me to your door
Andke Jumalale inmene nii nagu ta on – paadunud joodik, mõrvar, pedofiil, vägistaja , õuenarr, idioot jne.
Ja laul, mis ehk minu jaoks kõige kaunimalt väljendab inimese igavest igatsust Jumala järele. NB – see pole kurb laul – kuigi jutt on inimese kaugusest Jumalast, on see laul siiski pilgeni täis teadmist, et see kunagi juhtub, ja vastavalt õnne…
Tänaseks on selle laulu autor ja esitaja juba Issandaga kohtunud ja on Temaga…
http://www.youtube.com/watch?v=wynYMJwEPH8
Kedagi ei saa Jumalale anda, kui ta ise seda ei taha.