Kannatlik meel

Siis leidsin end hoidmas

Sinu õpetuse õrnust

silm nägemisele koitmas

tuhastades põlgust

Heida armu, minu Tegija

korjan ise killud kokku …

mitte ise, Sinu abiga

ise olles sean end ohtu …

Pisar igatsusest tahke

kustuv vaikus meele halvab

Oled teenimatult lahke

endiselt ligidal, aina valvad

Mina jätan, Sina mitte

mina vajun, Sina tõstad

janus talutad mu vette

täna jälle vastu võtad …

Kristjan Paju