Kaks kogudust palvetas koos

Protsessioon on jõudnud raekoja juurde. Risti kannab Maarja koguduse nõukogu liige Priit Kama (vasakult, ristiga), abilinnapea Mihkel Lees, õpetaja Timo Švedko ja preester Miguel Rosenthal. Rita Puidet

Tartu ajalugu on tihedalt läbi põimunud kristlusega, sealjuures neitsi Maarja nimega. Rukkimaarjapäeval, 15. augustil kõndisid Maarjale pühendatud kahe koguduse liikmed – ühtekokku mitukümmend inimest – ühe pühakoja juurest teise juurde ja tegid peatuse ülikooli peahoone ja raekoja juures. Teekonnal kanti kaunist pärga, kandjad vahetusid, sest pärg oli raske.
Teekonda alustati Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise katoliku kirikust, kus kogunenuid tervitas preester Miguel Rosenthal, rõhutades traditsioonide olulisust. Kristlusel on linnas pikk ajalugu ja olgu valitsevaks olnud katoliiklik või luterlik usk, võitnud on ühtsus, armastus ja lootus. Just seda rõhutas õpetaja Timo Švedko, enne kui protsessioon Maarja kiriku poole liikuma hakkas. Kui praeguse Maarja kiriku ehitusajaks on 1842, siis katoliku kirik on pool sajandit noorem – valmis aastal 1899.
Protsessioon peatus ülikooli peahoone juures, sest enne paiknes samal kohal Maarja kirik. Seal olnud pühakojas on jumalateenistusi peetud nii katoliikliku kui luterliku korra kohaselt. Protsessioonil osalejaid tervitas alma mater’i juures usuteaduskonna juhataja dr Roland Karo, juba raekoja ees aga abilinnapea Mihkel Lees.
Kui pärg lõpuks Maarja kiriku juurde jõudis, oli see kui lootuskiir tulevikku. Kahjuks ei lubanud Maarja kirikus käivad ehitustööd protsessioonil osalejaid pühakotta, kuid kõiki oodati kogudusemajja pannkooki sööma.

Rita Puidet