Kahe riigi kodanik
22.10.2008 | ek | Rubriik: Mõte pühapäevaksKuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus.
1Tm 6:15, 16
Kas kujutame ikka ette, kellega meil Jeesuse Kristuse näol on õieti tegemist?
See on saladus, mida praegu tunneb ainult selle Kuninga oma rahvas. Teised murravad ikka pead, kes Ta «tegelikult» on. Jeesuse maise elu ajal peeti Teda Eelija, Ristija Johannese või mõne muu mineviku suurkuju taaskehastuseks. Tänapäeval peavad ühed Teda väljamõeldud kujuks; teised usuvad küll Tema olemasolu, kuid mitte tunnistust, mille Piibel Temast annab. Nad arvavad miskipärast, et tegelikult oli Ta kindlasti teistsugune. Lihtsalt mõni hea õpetaja või eeskuju. Püütakse avastada «tõelist» Jeesust.
Tegelikult annab Piibel Tema kohta edasi just kõige olulisema. Siinsed sõnad võtavad selle majesteetlikult kokku – Kuningas üle kõigi kuningate ja kõigeväeline Valitseja üle kõigi isandate. Ainsana surematu, võrreldamatu kellegi teisega.
Aga teie – mida teie selle kohta ütlete?
Aare Kimmel
Kas oskaksid määratleda, mis on “meel”? Mõistuse keskus? Mille poolest siis mõiste “meel” erineb mõistest “vaim”?
Sarviktaat arvab, et äratoodud kirjakohas 1Tm 6:15-16 pole juttu Jeesusest kristusest, vaid Jumalast Isast.
Vaatame konteksti:
13 Ma käsin sind Jumala ees, kes teeb kõik elavaks, ja Kristuse
Jeesuse ees, kes Pontius Pilaatuse ees andis hea tunnistuse,
14 et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda
Jeesuse Kristuse ilmumiseni,
15 mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja,
kuningate Kuningas
ja isandate Issand,
16 kellel ainsana on surematus,
kes elab ligipääsmatus valguses,
keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha.
Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen.
Juttu on Valitsejast, kes toob nähtavale Jeesuse Kristuse ilmumise, mitte Jeesusest Kristusest endast!
Pealegi tundub sarviktaadile, et nimetatu — valitsejalikkus ja kuninglus ja surematus — ei ole Jeesuse Kristuse puhul kõige tähtsam.
Palju olulisem on tema ristisurm, tema veri, mille ta valas meie pattude pärast ja igavene lunastus, mille ta kahetsejatele ja uskujatele saavutas.
Inimene pole näinud Jumalat…Kuid Mäejutluses ütleb Jeesus: Õndsad on need, kelle meel (teistes tõlgetes: süda) on puhas, sest nemad näevad Jumalat. Kas Jumal võib vahel ennast ilmutada oma ligipääsmatust valgusest sellele, kelle meel on puhas?!
Probleem on selles, et ühegi inimese meel pole puhas.
Ometi on paljud näinud ja kogenud Jumalat.
Jeesus Kristus ilmustas end patustele, neile just eelkõige. Selleks, et puhastada nende süda.
Süda oli vanadele eestlastele julguse ja keskpaiga tähenduses nt. “õuna südames”, “süda kukkus saapa säärde” jne. Sõnal “meel” on palju avaram tähendus, aga seda enam ei mõisteta, tavaliselt kasutatakse n.ö. “meeleorgani” tähenduses, mis on täiesti väär meie soome- ugrilikus kontekstis. Südant ei saa puhastada, teda saab julgustada, meelt aga tõesti ka puhastada ning Jumal võib tulla usklikkusse inimesse.
“Õndsad on puhtad südamelt…” — see on sõnasõnaline tõlge algkeelest. Kardia (süda) tähistas antiikse inimese jaoks kogu tema olemuse keset. See oli kogu tema olemus ühte punkti kokku võetuna. Selliselt mõistetud “süda” on ilmselt avarama tähendusega kui “meel”… (?)
Jeesus Kristus puhastab kogu meie olemuse, tehes meid võimeliseks Jumalat nägema.
Jh 14:9 Jeesus ütles talle: “Nii kaua aega olen ma teie juures, ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: Näita meile Isa!?”
Jh 10:30 “Mina ja Isa oleme üks.”
Kl 1:15 “Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu.”
Jh 1:11 “Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.”
Js 30:18 “Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.”
Kardia on juudile mõistuse keskus, soome-ugrilasele meel, sellepärast on õige tõlkidas “meel”. Vt. Pauli-Masingu tõlget aastast 1989.
Mul on oma vaated, aga need ei puutu siia. Meele suhtes lugege Uku Masingut, Vaimu suhtes Rudolf Bultmanni. Väga kenasti saab selgeks, kuigi papid ei nõustu muidugi.
Jeesus oli ikkagi juut, kes rääkis ilmselt aramea keeles, kirjutanud pole ta midagi, vähemalt seni pole avastatud. Heebrea keele “leb” on süda ja süda juudile, kordan, oli mõistuse keskus, meile julguse keskus, aga “meel” mõistuse, tunnete jm keskus. Meel haarab inimest avaramalt kui süda.
Vaim on toodud meile sakslaste poolt – “Geist”. Naljakas on mõelda soome keelele :”vaimo” ju tähendab “naine”. Loodan ,et te vaime ei karda, härra Sarviktaat?
Vaim heebrea keeles “ruah”, kreeka keeles “pneuma”. See on muidugi pikem jutt, veelkord – lugege Bultmanni, väga kosutav.
Tsitaat: Küsimus omakaitsemehele: “Mis te siin teete?” Vastus: “Juute ja punaseid passime, poja.”
Küsimus Anonüümsele : Mida Siin teed? ” Vastus; “Lolli mängin, aga tegelikult olengi tobu.”
Mina küll ei ole kahe riigi kodanik, mina olen ustav Eesti Vabariigi kodanik ja hoidku alt, kes hakkab mulle mingit kahe riigi juttu ajama. Kaeban kohe politseisse.