Jüripäeval peetakse Torontos muusikaline jumalateenistus
19.04.2006 | ek | Rubriik: Määratlemata
Jüripäeval, 23. aprillil peetakse Toronto Vana-Andrese kirikus luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas, kus liturgia traditsioonilised muusikalised osad on arranzeeritud ja sõnalised osad muusikasse seatud.
Arranzeerijaks ja muusikaseadjaks Mart Jaanson. «Taolist jumalateenistust on peetud Eestis juba neli korda: 2003. aastal Kolga-Jaani, 2004. aastal Tartu Jaani ja Nõo kirikus ning 2005. aastal osaliselt Tartu Jaani kiriku taasavamisel,» selgitab õpetaja Mart Jaanson, kes koos perega elab ajutiselt Kanadas ja on oktoobrist Vana-Andrese koguduse teiseks õpetajaks.
Jumalateenistust hakati ette valmistama jaanuaris. «Toronto segakoor Ööbik koos lisajõududega harjutab seda iga nädal tund aega, meeskvartett asus tööle veidi hiljem.» Torontos peetakse sellist jumalateenistust esmakordselt.
Torontos teenivad E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo, dirigent Asta Ballstadt, vaimulike kvartett (Mart Jaanson, Hannes Aasa ja Kalle Kadakas ning Toronto EAÕK koguduse vaimuliku abi Johannes Järvalt), segakoor, Nõo kiriku meesansambel ning külalised teistest Toronto kooridest ja ansamblitest ning organist Lembit Avesson.
Nõo lauljad ringreisil
Eeloleval neljapäeval asub Põhja-Ameerikasse kontsertturneele Nõo kiriku meesansambel. Lisaks muusikalisele jumalateenistusele Toronots antakse kontserte Ehatare ja Castleview hooldekodus ning esinetakse Tartu College’i bibliograafiaklubi loeng-kontserdil. Koos Toronto Peetri koguduse naisansambliga Helin antakse kontsert Toronto Eesti Maja kristallsaalis. Kavas on eesti ja maailma kooriklassikat, vaimulikku ja isamaalist muusikat.
26. aprillini reisib Nõo ansambel Kanadas, 27.–30. aprillini antakse kontserte Eesti saatkonnas, Hallowoodis ja USA I praostkonna sinodi jumalateenistusel Washingtonis.
Ansambel on Torontos Peetri koguduse kutsel, turnee tarvis on annetanud Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas, eesotsas Heikki Paaraga. Nõolasi on toetanud siinsed koguduseliikmed ja Kanada praostkond.
Staazikas kollektiiv
Nõo kiriku meesansambel asutati 1990. aastal ja algusest peale keskenduti eesti heliloojate vaimulikule lauluvarale. 1993. aastast asus ansamblit juhtima Margus Liiv. Ansambli erinevates koosseisudes on laulnud ligi 20 meest. Algkoosseisust alates on ansamblis tänini Mati Koonukõrb ja Margus Liiv (I tenor), Madis Kanarbik (bariton), Ingmar Laasimer ja Laurits Leedjärv (bass). 2003. aastal ühines lauljatega õpetaja Mart Jaanson. Ameerika reis pole sugugi esimene, juba 14 aastat tagasi käidi Soomes, viimastel aastatel on kontserte antud ka Rootsis ja Lätis.
Lea Jürgenstein
“luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas”
veider, väga veider …
Tulebki veiderdada, et õigustada ja hoida kohta ühes kõige ihaldatumas teenimiskohas kodu-eesti vaimulike jaoks. ;)
kas muusikaga teenimine on veiderdamine ja kui siis miks?
Mu meelest annab muusika sõnadele palju ülevust lisaks.
veiderdamine on näiteks selle asja rõhutatud nimetamine luterlikuks – sest “luterlik” ei tähista siinkohal mitte seda, et rõhutatakse luterlikku Sõna- ja Kristusekesksust, vaid et jumalateenistuse ülesehitus on EELK Agenda järgi ning liturgid kannavad musta talaari – ja selles ongi nende “luterlik identiteet” … klounid …
Tartu Jaani kirikus oli küll väga hingeminev ja kuidagi ei saanud öelda, et oleks olnud veiderdamine.
inimest peaks jumalateenistusel “rabama” Jumala Sõna ja Tema ligiolek Altarisakramendis … kas mitte see pole luterlik?
Ma arvan, et Jumal näeb südamete põhjani ja tunneb ära, kes teda kiidavad ja tänavad siiralt kogu oma hingest – olgu siis mõttes, sosinal välja öeldud sõnaga või kiituslaulude ja kandle kõlades, aga ka trompeti hüüdes. Ning võtab selle vastu.
Selle, mis on ainult vormiline, olgu see kui tahes kõuehäälel öeldud sõna, võib ta ka ära lükata.
Pealegi, ka Piiblis on öeldud: laulge kiituslaule oma Jumalale, helisegu kannel ja naabel.
Muidugi – inimene saab alati rahulolematu olla – kõigega siin maailmas, kuid peaksime oma rahulolematuses meeles pidama, et kriitikas Jumala loodut, st midagi hästi kavatsenud inimesi hukka ei mõistaks Sest Tema võib nende anni siiski vastu võtta. Meil pole võimet teada Tema kõrgemaid mõtteid.
kordan: mul ei ole midagi muusikalise jumalateenistuse vastu, küll aga selle vastu, et mingi seltskond eestis on oma arvates monopoliseerinud “tõelise luterluse”, levitab selle nime all liberalismi ja poeb seejuures Agenda ning musta talaari varju
Sõbralik küsimus lihtsalt.
Kus on see tõelise luterluse monopoliseerimine mingi seltskonna poolt Eestis?
Torontos on ju sellel jumalateenistusel teenimas E.E.L.K. (st välis-Eesti)peapiiskop Udo Petersoo samuti paljud teised sealsed muusikud ja vaimulik sealsest EAÕK-st. Viimane näitab, et polegi kitsalt luterlik.
sõbralik vastus: Mart Jaanson
Aga teised nimed on ju ka olemas. Üks inimene ei saa ju vägisi, jõuga end domineerima panna. Kas saab?
Aga – kui jätaks õige? Võime vist lõpmatuseni. Ruum saab enne otsa.