Jõuluusku laulupeorahva pühad
21.12.2017 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklid
Mööduval aastal peeti maha XII noorte laulu- ja tantsupidu “Mina jään”. Seepärast soovin jõulupühade hakul, mil suvisel peol osalenutega võrreldav hulk rahvast jõulukirikutesse ruttab, seada võrreldavate nähtustena teineteise kõrvale eestlaste “laulupeo-usu” ja “jõulu-usu”.
Eestlaste laulurahva tiitlit rutatakse tõestama sageli meie laulupeotraditsiooniga. Nõnda võiks kehtida eestlaste kristlikuks rahvaks olemise tõestusena samal kombel ka meie usin jõulukirikus käimine. Mõlemad sündmused panevad liikuma ja puudutavad kümneid või isegi sadu tuhandeid inimesi. Jõulud toovad kiriku rahvast täis igal aastal samamoodi kui laulupidu täidab lauluväljaku kord viie aasta tagant, ning eripidude tõttu sagedaminigi. Loomulikult on kirikutes rohkearvuliselt inimesi ka paljude muude sündmuste puhul, nagu täitub ka lauluväljak mitmetel teistelgi rahvaüritustel.
Siiski omavad nii jõulud kui laulupidu enamuse eestlaste jaoks nende teadvuses või meeles teatud eristaatust. Eriline on ka mõlemale sündmusele eelnev ootuseaeg. Usun, et peoks pikalt valmistuvate koorilauljate laulupeo-ootus ei erine oluliselt kristlaste advendiaegsest ettevalmistusajast jõulupühade eel, millest oleme äsja läbi tulnud.
Advent võeti omaks
Küllap on just kommunistlik-ateistliku ideoloogilise surve all elamine olnud üks oluline tegur, miks tänaseks on eestlastest saanud jõuluusku laulupeorahvas. Okupatsiooni tingimustes kogesime tugevat ideoloogilist survet nii jõulupühade kui laulupeo sisulise tähenduse moonutamiseks. Usun, et see on üks põhjus, miks igatalvised jõulupühad ning kirikuskäik võrreldavad rahvarohkuselt ja populaarsuselt suviste üldrahvalike laulupidudega. Mitmed küsitlused kinnitavad, et igal aastal külastab advendi- ja jõuluperioodil kirikut vähemalt korra mitusada tuhat eestlast. See on võrreldav laulupeo rongkäigus ja peol osalejate ning teleri vahendusel jälgijate koguarvuga.
Seoses jõuludega väärib tähelepanu ka üks uus tava, mida enne II maailmasõda Eestis ei tuntud. See on advendiaja saabumise avalik ja ühiskondlik tähistamine koos küünalde süütamisega. See uus ja sügavalt usulise taustaga traditsioon on võetud kiiresti omaks ning selle populaarsus on iga aastaga järjest kasvanud. Advendihommikuid ja -kontserte korraldavad oma ruumides nii lasteaiad kui koolid.
Edasi loe Harju Elust.