Jõulud Petlemmas on tänavu teistsugused

Alar Kilp. FOTO: Arhiiv

Eesti Kiriku lugeja küsib, miks tänavu Jeesuse sünnipaigas Petlemmas jõulupuud ei ole. Kirikud Petlemmas on otsustanud jõule sel korral mitte tähistada suurte pidustuste ja dekoratsioonide, sära ja rõõmutunnetega. Advendiaega ja kristlikke jõule tähistatakse, ent mitte rõõmupühana, vaid ajana, mil „oma rahvas“ kannatab, mis on „kurbuse ja valu“ aeg ning kus seetõttu on kohane tähistada jõule vaimselt ja seesmiselt.

Kuna 7. oktoobrist alates on Iisraelis, Palestiina aladel ja Gazas käimas sõda, selles on kannatanud nii iisraellased kui palestiinlased ning nii nagu ka 11. detsembri „Aktuaalse kaamera“ õhtuste uudiste lõigus esinenud Petlemma luteri kiriku pastori sõnavõtust kuulda võis, selle aktsiooniga soovitakse, et Gazas toimuva (pastori sõnul) genotsiidi puhul märgataks tsiviilelanike, naiste ja laste kannatusi samamoodi, nagu neid märgati rohkem kui tuhande hukkunuga Gaza terrorirünnaku puhul 7. oktoobril.
See on esimene kord, kui Petlemmas jõulude ja advendiaja tähistamine sellisel moel toimub. Kontekst aga on mitmetahulisem.

Petlemm asub 10 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast, kuid on üks nendest linnadest, mis 1995. aasta järel läks Palestiina omavalitsuse halduse alla. Sellest ajast alates on linnas kristlaste osakaal langenud, linn on korduvalt olnud Iisraeli jaoks terrorismivastase võitluse sihtmärk. Linna peamine ettevõtlusvaldkond on usuliste pühapaikadega seonduv turism, kristlaste olukord Petlemmas on viimase veerandsajandi jooksul aina halvenenud (erinevalt Jeruusalemmast ja Iisraeli poolt mitte okupeeritud aladest, kus kristlaste arv kasvab).

Jättes jõulupuu Kristuse sünniväljakule (või sõimeväljakule) püstitamata, esitavad Palestiina kirikud maailmale poliitilise sõnumi (märgake ja pidage palestiinlaste kannatusi võrdväärseks iga teise inimgrupi kannatustega). Nii asendas too Petlemma luteri kiriku pastor kirikus oleva Jeesuslapse sõime Gazas toimuvat sümboliseerivate rusuhunnikus ja rusude vahel olevate imikute kujundiga.

Jõuluaeg annab kirikujuhtidele Palestiinas võimaluse rääkida oma rahva kannatuste lugu. Ajakirjaniku küsimusele vastates rääkis too pastor ka rahukuninga sünnist ja kristlikust lootusest, ent tema väitel pole otseselt rõõmust ja rahust rääkimiseks täna Petlemmas ei aeg ega kontekst.

Palestiina kristlane Edward Said avaldas 1984. aastal artikli „Luba rääkida lugu“ (Permission to Narrate, Journal of Palestine Studies). Palestiinlastel on rahvuslik lugu ning nende vaatest vaid võimendab kogetud kannatusi, kui nende rahva lugu tähele ei panda, kuulda ei võeta või seda rääkida ei lasta. Petlemma väljakul puuduv jõulukuusk on saanud uudislooks globaalses meedias ning võimaldab antud juhul Palestiina kirikujuhtidel rääkida palestiinlaste lugu.

Kristlased Läänekaldal (ja Jordaanias, kus sealne kirikute nõukogu otsustas samamoodi jõulude avaliku tähistamise ära jätta) on olulised rahutegemise vahendajad, kuna nad pole ühemõtteliselt ainult konflikti ühel poolel, ent samal põhjusel on nad ka „kahe tule vahel“. Ent nad peavad vastu ning annavad oma osa. Palestiina kristlaste (sh kreeka õigeusu, süüria, armeenia, katoliku ja luteri) juhid käisid novembris Washingtonis kohtumas Joe Bideni ja USA Kongressiga, et saavutada kestvat vaherahu ja töötada kestva rahu nimel regioonis.

Alar Kilp

politoloog