Johann-Christian Põder: põhiseaduse preambul ja selle väärkasutus

Johann-Christian Põder, Rostocki ülikooli eetika nooremprofessor

Milles seisneb põhiseaduse preambuli eetiline väärkasutus? See seisneb millegi üle rõhutamises ja vastupidiselt millegi pisendamises või maha vaikimises, kirjutab Johann-Christian Põder.

Põhiseaduse preambul peidab endas lühidusest hoolimata sügavaid eetilisi põhimõtteid – mõneti isegi terve eetilise universumi. Selles leiavad koha nii üksikisik kui ka kollektiiv, nii individuaalse inimelu väärtused kui ka kollektiivsed suurused nagu rahvus, keel ja kultuur. Mõlemaid mõõtmeid peaks nägema vastastikus suhtes, üksteist täiendavalt ja mõtestavalt.

Põhiseaduse preambul visandab selliselt omal viisil inimelu eetilis-poliitilise loogika, selle, mis on põhiseaduse arvates inimese hea ja õige elu jaoks riigiga seoses põhimõtteliselt oluline.

Võrreldes põhiseaduse terviktekstiga on tähelepanuväärne, et selle preambul on hakanud elama justkui omaenda elu. See on muutunud tüvitekstiks ja lipukirjaks, mida avalikus ruumis ikka ja jälle tsiteeritakse ja meenutatakse, mille najal õigustatakse omaenda tegemisi ja püüdlusi.

Kasutus määrab suurel määral tähenduse ja seetõttu on vajalik sellele tähelepanu pöörata. Preambuli riigieetiline kasutus ja tähendus paistab üha enam taanduvat selle ühele lausele, mida mõistetakse tihti ka Eesti riigi eesmärgina – rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamisele.

Järgnevas soovin avada, miks selline kasutus on eetiliselt probleemne ja jätab vildaka mulje tervest preambulist. See näib vajalik eriti nüüd, kui põhiseadus on saamas saja-aastaseks ja me seisame pandeemia poolt põhjustatud uute arengute lävel.

Edasi loe ERR Uudistest