JAAN EINASTO: vaaladel ja delfiinidel võib olla oma kõrgem vaimne maailm. TOOMAS PAUL: põrgu olemasolus saab kahelda vaid väga noor ja väga õnnelik inimene

Kes me oleme? Miks me oleme? Kust me tuleme ja kuhu läheme? Õhtulehe palvel arutasid nende küsimuste üle astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto ning teoloog ja vaimulik Toomas Paul. Üks istus oma kabinetis Tõraveres, teine kodus Pääskülas, jutuajamise tegi võimalikuks Skype.

Toomas Paul, kus asub põrgu ja mis seal toimub?

Paul: Soovitan võtta raamaturiiulist välja Dante “Põrgu” – seal on kõik kirjas, ka tee põrgusse. Asi ei ole ju lõpuks selles, kus põrgu asub, vaid kuidas leida tee, et tingimata sinna jõuda. Kõigi asjade puhul siin elus on oluline tee, mida mööda käia – et see ikka sinna viiks, kuhu sa jõuda tahad.

Vist eelmine paavst tunnistas, et paradiis on pigem teatav vaimne seisund. Kas ka põrgu on teatud laadi teadmise või mõistmise tase?

Paul: Läbi aegade on kujutletud, et põrgu ja taevas on inimese hingeseisundid.

Praegu valitseb teoreetilist füüsikat mudelipõhine realism – ühtegi asja ei ole olemas! Kes on näinud Higgsi bosonit? Mitte keegi! Aga füüsikud usuvad sellesse, sest mingisugusel pildil on miljardite kriipsukeste seast leitud veel ühed kriipsukesed.

Aga põrgu olemasolus saab kahelda vaid väga noor ja väga õnnelik inimene. Põrgu eelmaitset on ikka ju vahel tunda olnud – olgu siis füüsiliselt, või siis, kui pruut su maha jätab.

Edasi loe Õhtulehest.