Issand on oma rahvale andnud erilise õiguse
22.10.2008 | ek | Rubriik: JutlusIssand ütles: «Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked. Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!» Aabraham jäi veel seisma Issanda ette. Ja Aabraham astus ligi ning ütles: «Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga? Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on? Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige koos õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kogu maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?» Ja Issand ütles: «Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale.» Aga Aabraham kostis ning ütles: «Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk. Vahest puudub viiekümnest õigest viis? Kas tahad siis nende viie pärast hävitada kogu linna?» Ja tema vastas: «Ma ei hävita, kui leian sealt nelikümmend viis.»
1Ms 18:20–21,22b–28
Aabraham on saanud tõotuse ja Jumal teab, et ta täidab oma lubaduse. Seepärast annab Jumal talle teada, millised päevad ootavad Soodomat ja Gomorrat ees. Kaks inglit läksid kontrollima olukorda ja leidsid selle olevat väljakannatamatu. Issanda inglid teatasid Lotile, et Issand on neid läkitanud seda paika hävitama, sest hädakisa nende pärast on Tema ees suur. Lott oli selle paiga endale ja oma perele valinud elupaigaks just sellepärast, et elu oli seal hea ja sissetulekud suuremad kui ümbruskonnas. Elu kulges tõusujoones ja kõik tundus korras olevat.
Tõenäoliselt oleks taoline ettekujutus sealsest elust kujunenud ka Aabrahamil, aga ta sai teistsugust teavet. Mõistmaks, mis selle maailmaga sünnib, on vaja seista Jumala ees. Aabraham seisiski ning märkas Soodoma ja Gomorra kohale tõusnud pilvi. Nüüd ta seisab Issanda ees, palub ja palvetab nende linnade pärast. Me ei tea, kas Soodomas ja Gomorras oskas keegi arvata, et kusagil palvetab Jumalalt õnnistuse saanud mees selle maailma eest.
Jumalasõna ütleb, et kõik on pattu teinud ja Jumala aust ilma. Jumala ees selguvad paljud asjad, mida siin selle maailma kodanikena pole võimalik kogeda. Kahjuks ei ole me inimestena võimelised saama maailmast õiget ja täiuslikku pilti. Ettekujutus ümbritsevast tekib ajalehtede, raadio, televisiooni, arvuti vahendusel ja teiste inimestega suhtlemise kaudu. Õigesti mõistame maailma ainult siis, kui seisame Jumala ees.
Kirik on paljudele inimestele lihtsalt hoone, osale ajaloomälestis, millega olid seotud nende vanemad ja vanavanemad. Väheste jaoks on ta pühakoda, kus võib kogeda rahu ja midagi ebamaist, sest sellega ollakse harjutud. Räägitagu kirikus pealegi, et see maailm kulub ja käriseb nagu vana kuub ja et meil ei ole siin jäädavat paika, vaid me otsime tulevast ning ootame oma Issandat Jeesust Kristust. Selles maailmas ei mõisteta, et on olemas vaid üks sild, millest tuleb üle minna ja mitte luua siia maailma igavest kodu. Meil tuleks ehitada hoone kaljule, mis on Jeesus Kristus, siis jääb see püsima kõikidel aegadel.
Vaatame ringi ja püüame hoomata sündmuste käiku. Kui miski jääb arusaamatuks, püüame leida vastuseid kõikvõimalikest allikatest, kuid siiski ei saa me täpset ettekujutust, sest oleme ise nende sündmuste sees. Mõni kuu tagasi rääkisin pikalt ühe inimesega, kellel olid tekkinud tõsised probleemid, kuidas eluga edasi minna. Paljuski oli tema muredes süüdi juhuste kokkulangemine. Samas oli kõik alguse saanud ta enese käitumisest ja ümbritseva majandusolukorra muutumisest. Tekkisid rahalised raskused, mis omakorda tõid kaasa lahkhelid perekonnas.
Tema oli viimane, kes sai aru, et elu veereb allamäge. Sõbrad ja tuttavad mõistsid, et lood on halvad, ainult tema ise mitte. Alati ei aita murede lahendamisel oma elukogemus. Abikäe peaksid ulatama eelkõige sõbrad ja pereliikmed. Ma ei tea, kui palju oli see inimene enne minuga kohtumist pöördunud palves Jumala poole, aga pärast vestlust palusime koos. Me võime julgelt palvetada ka nende asjade eest, mis on ainult Jumalale võimalikud. Pole olemas nii suurt muret, mis oleks Tema jaoks lahendamatu, peame lihtsalt leidma endas julguse palvetada suurte asjade pärast.
Meie elus, palvetes ja palvete läbi sünnib selles maailmas alati midagi. Vajame siirast ja puhast usku taevasesse Isasse, kelle käes on kõik võimalik. Jumala teed on imelised, Ta andis lahenduse ka selle mehe probleemidele. Nüüd on tema mure möödanik ja eesolevad päevad päikest täis.
Issand on oma rahvale andnud erilise õiguse ja ülesande palvetada iga üksiku inimese ja ka kõikide, see on kogu maailma eest. Meil on ju üks eestpalvetaja Jumala ees – Jeesus Kristus. Võime julgelt elada ja vaadata lootusrikkalt tulevikku ka siis, kui tunneme oma vigu ja puudusi. Meie enesekindlus, julgus ja rõõm peituvad usalduses Jeesusesse Kristusesse, olgu Tema õnnistus alati meiega.
Aamen.
Aabrahami ajal võis ju olla nii palju õigeid, kuid praeguses maailmas ilmselt pole ainsatki. Kuigi üks peaks küll kuskil olema, sest muidu variseks see maailm kokku…
Jeesus Kristus on see ainus õige. Kaks inimest siin maailmas ainult ongi: Jeesus Kristus ja Vana Aadam. Kes kuuluvad Kristusele, on Kristuses, kes Aadamale, on Aadamas. Jumal tegeleb õndsuslooliselt ainult kahe isikuga: Vana Aadama ja Uue Aadamaga. Mõlemad on korporatiivsed isiksused, kes haaravad endasse (kahepeale) kogu inimkonna.
kui sul tõesti midagi rohkemat öelda ei ole kui seda et rohi on rohu roheline, siis selle võiksid küll ütlemata jätta, kui see polnud algusest peale kavatsus end täis teha ja pärast haletseda. See on ju kirikuleht, mitte Delfi, seda loevad inimesed, kellel on usust ikka natuke aimu ka
Mis sul viga on, Anonüüm? Mis sulle ei meeldi? Mis tähendab siin sinu viide Delfile?
Sinu postitusest küll sellist muljet ei jää, et sul oleks “usust natuke aimu ka”. Mittemidagiütlevad süüdistused, ühtegi konkreetset viga või ebatäpsust välja toomata.
Räägi parem oma probleemidest, mis panevad sind oma sisepingeid sel moel välja elama, äkki saab keegi siin kommentaariumis sulle head nõu anda, et võiksid südamerahu saavutada….
kui inimene ütleb mõtteid, mis on sedavõrd triviaalsed nagu too märge Aadamast ja Jeesusest, ega saa selle triviaalsusest aru. Võibolla tekitab kriitika temas natuke pingeid ja ta mõtleb rohkem mida kirjutab. Minu puhul oleks pinge ehk liiga palju öeldud, aga see diskussioon siin võiks olla natuke kõrgemal tasemel, nii nagu vahel on ka kui Auksmann, Lahe ja Vihuri vaimu teritavad. Jutluse puhul on muidugi raskem oma kolleegi kritiseerda.
ilmselt on Anonüümi näol taaskord tegemist isikuga, kes oma musta südametunnistuse tõttu hingerahu ei leia ja kogunenud sisepingeid erinevates kommentaariumides välja öögib ja läkastab.
Kas sinu viimases lauses olev viide “oma kolleegile” käis Auksmanni ja Co kohta või andsid sa sellega märku, et kuulud ise nn “äravalitute” kõrgesse seltskonda?
Aga kõrgemal tasemel diskussiooni igatsedes — miks sa, Anonüüm, seda siis ei algata? Sinu siinsetest kommidest pole küll erilist vaimuteravust võimalik tabada, paraku… Tühine ärpleja, konn mättal…
Ei ole siin mingit südametunnistuse probleemi, mul on lihtsalt igav, sest mis suur missioon see ikka olla saab kui keegi kirjutab netti kommentaari. Aga ilmselt sul on õigus, et olen hakanud igavusest norima ja paraku on ping-pongi – sa oled loll, ise oled – mängida ilmselt kõige esmane reaktsioon millest ei saa tekkida huvitavat diskussiooni. Paraku selles jutluses ei leia millegi kallal norida ega diskuteerida. Ei ole küll kõrget teoloogiat ega inimesetundmist, kuid midagi skandaalset ka ei ole ja lõpp on hästi positiivne. Muud kommentaari ei oskaks ka kirjutada kui yes, preacher.
Mitte alati ei reageeri Jumal inimeste ootuste ja arusaamade järele.”Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.”
Kui lugeda 2 Kuningate ptk. 23 siis oleks, inimlikult võttes, väärinud kuningas Joosija kapitaalne usupuhastus Juudas ja Jeruusalemas kindlasti Jumala halastust. Juba paljas sellise sügavusega riiklikul tasemel usupuhastusest unenägemine kutsuks tänapäeva riigijuhtides esile hirmuhigi,kanaliha ja kehavärinaid.
Joosija oli põhjalik. “Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Issanda poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese Seaduse kohaselt;ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast. Ometi ei pöördunud Issand oma suurest vihast, kui viha kord oli süttinud põlema Juuda vastu kõige selle vihastusväärse pärast, millega Manasse teda oli vihastanud.”
Mida siis tegi Manasse et ta kutsus enese ja oma rahva peale Jumala ärapöördumatu viha?
Pühakiri ütleb et kuningas Manasse ajal ilmusid Jumala Templisse pühamu pordumehed ehk sodomistid ja kuningas Manasse(kes oli väga liberaalne ja paganlusele avatud) viis Jehoova kotta nikerdatud Ashera kuju, et kummardada seal taeva vägesid. Nüüd oli Jumala templist saanud New-Age ja sodomistide paradiis. Midagi tänapäeva pühade pedofiilide, gaypreestrite ja energiakummardajate religiooni sarnast, kes meeleparanduse asemel otsivad oma perverssustele õnnistust Jumala kojast.
Jehoova tõi sellele gängile kallale Assuri väepealikud, kes võtsid Manasse kinni tema peiduurkas, aheldasid ta vaskahelatega ja viisid ära Paabelisse, praeguse Iraagi asukohta.(2.Aj. 33-10) Ajalugu räägib et assüürlased transporeerisid oma vange ninast läbilöödud konksude abil nagu kariloomi.
Siiski ei taha Jumal et õelad hukkuks,”… vaid et kõik tuleksid meeleparandusele.” (Hs.18:23; 2 Pe.3:9) Ja kui Manasse end Paabeli vangla kitsikuses oma vanemate Jumala ette väga alandas ja tema poole palvetas, siis võttis Jumal teda kuulda ja tõi ta tagasi Jeruusalema.
Nüüd mõistis Manasse et Jehoova on Jumal!”
Võiks arvata et sellega see õpetlik lugu lõpeb: Manasset karistati, ta parandas meelt ja Jumal tõi ta tagasi Assuri vangla õudustest. Aga… inglise keeles on üks ütlemine:”It’s not over until it’s over.”
Ilmselt oli Manasse valitsemise ajal saanud täis Juuda patumõõt, mis nirises üle ja valgus ka Juuda ja Jeruusalemma JÄRGMISESSE GENERATSIOONI, sest kuningas Joojakim jätkas jumalavastast elustiili mis viis teda lõpuks Paabeli vanglasse.
Ja Nebukadnetsar, Paabeli kuningas, võttis ta vangi. Ta viis sealt ära kõik Issanda koja varandused ning lõhkus kõik kuldriistad, mis Iisraeli kuningas Saalomon oli teinud Issanda templisse- nõnda nagu Issand oli ütelnud.
Ja viis vangi kogu Jeruusalemma, samuti kõik vürstid ja kõik võitlusvõimelised mehed, kümme tuhat vangi, ja kõik sepad ja ehitustöölised; ei jäänud järele muid kui ainult tähtsuseta maarahvast. Siin kandis Jumal ühe generatsiooni patud üle ka järgmisele põlvkonnale. Paabelisse pidid nad jääma 70.aastaks nagu prohvet Jeremija oli neid ette hoiatanud.
“Aga teie ütlete Issanda tee ei ole õige!” Kuulge ometi Iisraeli sugu! Minu tee ei olevat õige! Kas mitte nõnda: teie oma teed ei ole õiged? Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, millega te olete üle astunud,ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim!
Miks tahate surra Iisraeli sugu? Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. seepärasst pöörduge ja elage!”
silmaklapid veel sügavamale silmade ette. Jumal on rebane ja tema sõna on rebase saba. Sina oled Jumala urust sabapidi välja sikutanud. Tubli!
“Kellega te mind võrdlete ja samastate, või keda te seate mu kõrvale, et oleksime sarnased? ütleb see kes on Püha.
” Väites endid olevat targad, on nad läinud rumalaks.””Aga seda väites jääb neil kahe silma vahele, et muiste olid olemas taevad ja veest tuli maa, mis püsis koos vee läbi ja Jumala Sõna läbi.”
“Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.”
“Hääl ütleb: “Kuuluta!”Ja teine kostab:”Mida ma pean kuulutama?””Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi kuivab ära, õieke närtsib,kui Issanda tuul puhub selle peale, Tõesti, rahvas on nagu rohi. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala Sõna püsib igavesti.”
“Mu keel kuulutagu su ütlusi, sest kõik su käsud on õiged.”
“Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja . Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees-tema ees, kellele meil tuleb aru anda.”
“Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.”” Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kurjast! See on su ihule tervisesks ja luudele- liikmetele kosutuseks.”
Jumal lõi mind!
“Me ju teame, et kogu LOODU ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini.””Sest LOODU ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.””Niisiis,kui keegi on Kristuses, siis on ta UUS LOODU, vana on möödunud, vaata uus on sündinud.”
“Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus(loe: välispidine, füüsiline, tihti-inimeste poolt loodud religioonide ja filosoofiatega piirduv) ole midagi,vaid UUS LOODU. “Nagu on kirjutatud:” Aga kõigile, kes tema (Jeesuse) vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, VAID JUMALAST:”
Niisiis ei piisa igavese elu pärimiseks ainult ajutiselt siia ilma sündimisest, vaid inimene peab Kristuse Jeesuse läbi uuesti sündida. Seepärast ütles Jeesus ka Nikodeemusele, kes oli oma arust samuti Jumalast sündinud ja Iisraeli vaimulike juht:” Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.”
Jah! Jumal on loonud KÕIK ja kogu loodu on tema kontrolli all! Kiitus!
Ometi ütleb ta :”Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar tee, mis viib hukatusse, ja PALJU on neid,(ka need kõik on Jumala loodud!) kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.”
Niisiis: hea on teada et me oleme Jumala looming, aga igavikulise tähtsusega olulisem on uskuda et Jumala Poeg läks meie pattude eest ristile ja ainult seepärast – on meil oleks igavene elu!
Jumal lõi mind ja nüüd mina ägan.
See juba habemega nali…..
Nali habemega, sarvik sabaga, Mati paneb puuga, Anonüüm suuga.
“Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu südamest. See on tee äärde külvatu.
Mis kivisele maale külvati, see on, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab, aga tal pole juurt eneses, vaid ta on heitlik-kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.
Ohakate sekka külvatu on see, kes küll sõna kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.
Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-,mõni aga kolmekümnekordselt.” ” ..sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab.”Gal.6:7
Kes külvab Jumala sõna, lõikab sellest, kes külvab oma arvamusi, lõikab sellest.
Jeesus teadis et osa inimesi peavad oma arvamusi tähtsamaks kui Jumala sõna ja seepärast ta hoiatas:”Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad teid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!”
Umb.1000a.eK ütles kuningas Salomon”Ära noomi pilkajat, et ta sind ei vihkaks, noomi tarka, ja ta armastab sind!””Mis on olnud, see saab olema, ja mis tehtud, seda tehakse veel-ei ole midagi uut päikese all.”