Intervjuu Urmas Viilmaga: teiste mõistmiseks peab ennast tundma

Teistsuguse kultuuri ja religiooni austamise aluseks on omaenese kultuuri tundmine. Kui ütleme, et Eesti ei ole kristlik, milline see siis on? küsib Eesti Evangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

– Ütlesite neljapäeval toomkirikus peetud advendikõnes, et kristlastel on aeg kapist välja tulla. Mis kapis kristlased siis on?Mulle tundub, et me peame Eestis mittekristlikuks väga selgelt kristlikke asju. Keerulistel aegadel me mõtleme inimeste peale. President ütles näiteks, et me peame mõtlema Eston Kohvri peale. Ameerika president oleks öelnud, et palvetame tema eest. Me mälestame kedagi leinaseisakuga. Me paneme küünlaid inimeste mälestuseks, aga arvame, et see ei ole kristlus. See on kristlus, mujal maailmas nimetataks seda kristluseks.Mulle tundub, et Eestis häbenetakse oma kristlikkust, häbenetakse seda, et oleme kristlikus kultuuriruumis. Minu üleskutse on mõeldud nii, et peame rääkima asjadest õigete nimedega. Peame julgema tunnistada, et oleme kristlik riik ja kristlik rahvas. Seda tähendabki kapist väljatulek. On muidugi neid, kes pole kunagi kapis olnudki.

Edasi loe Postimehest.