In memoriam Helle Aarsalu

Ühel augustipäeval 1947 sündis Tartus Leida ja Eino perekonda vend Heitile sõsaraks Helle. Kasvades distsiplineeritud, rahuliku ja heatahtliku atmosfääriga kodus, oli Helle juba varases lapsepõlves oma sõpradele ustav ja hea kuulaja. Ta hoidis noorematel sõpradel silma peal või viis nad vabadel hetkedel jalutama, kinno või jäätist sööma. Ta oli ka kõige raskematel hetkedel lähedastele alati toeks – sädelev inimene, täis elurõõmu ja empaatiat. Helle oli väga elava na­tuuriga ja kõik  mäletavad tema meeletut energiat ja positiivset meelt.

Helle alustas kooliteed Tartu 13. 8-klassilises koolis ja jätkas õpinguid 8. keskkoolis (nüüd Forseliuse kool), kust sai lõpetades 1967. a algklassiõpetaja-pionee­rijuhi kutse. Noorena käis Helle balletitrennis ja treenis Ida Urbeli käe all. Ta oli suurepärane tantsija. Ka muusikaga oli Hellel lähe­dane suhe: ta laulis kooris, osales üldlaulupidudel, oskas klaverit mängida ning pol­nud harv juhus, et kuulas kodus kaasaegset pop- ja rokkmuusikat ning jalg tatsus rütmis kaasa, kuni jõudu jagus. Eakana laulis ta Laululusti ansamblis Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsis.

Koolilõpetanud, töötas Helle Tartu Laste- ja Noortemajas. Ürituste organiseerimine oli Hellel veres ja Tartu laste heaks tegi ta seda suure osavuse ja rõõmuga. Helle korraldas õppuseid, ekskursioone, kokkutulekuid ja laagreid Tagamet­sas. Oma töö lõpuaastad veetis ta lastega ELO organisatsioonis, olles Tartu laste kuraatoriks. Ka eakamana oli ta alati suviti lastega Karepal suurlaagrites.

Helle oli olemas ka lastekodu lastele, korraldas suhtlust, vajadusel ka Soo­me ristivanematega, hiljem aitas neil eluga edasi liikuda. Helle oli eest­kostja Imrele, keda Helle oma kasupojaks nimetas. Samuti oli Helle ole­mas pimedate sõprade tarvis.

Helle oli Tartu Maarja koguduses pikka aega nõu­kogu liige, tegeles lastega pühapäevakoolis, korraldas laagreid, laulis koo­ris ning viis läbi eakate teetundi. Helle oli hea kuulaja, koguduseliikmed helistasid talle tihti ja jagasid enda mõtteid.

Hellel on kaks last – poeg Alo ja tütar Epp – ning viis lapselast. Elutee lõpul oli Helle kõrval armsaks sõbraks saanud Paul. Ema oli suuremeelne inimene, keda jätkus kõikjale ja kõigile ning tema jaoks olid alati esikohal teiste vajadused. Jäägu teda saatma kirjakoht Rm 14:7–8.

Helle lapsed, lähedased ja sõbrad