Ilumäel tähistati kabeli 180. aastapäeva

Mõisa aidamehe Gustavi poolt 1812. aastal Ilumäe kabelile kingitud maali „Issanda muutmine“, mille autor on maalermeister Johann Wilhelm Oertel, tutvustavad juhatuse esimees Õie Alt ja õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Liina Raudvassar

Aastapäeva jumalateenistusel teenis lisaks hooldajaõpetajale Meelis-Lauri Eriksonile külalisvaimulikuna Pärnu praost Tõnu Taremaa, kes Ilumäe kogudust on varem teeninud. Organistina teenis Külli Erikson. Muusikalist külakosti jagas teenistusel kontserdiga esinenud Võhma segakoor dirigent Elene Altmäe juhatusel.
Aastapäevajutluses märkis õp Erikson, et Ilumäe pühakoda on kõikidel aegadel täitnud oma algset eesmärki ja olnud Jumala sõna kuulutamise kohaks. „Täna on põhjust olla tänulik Jumalale,“ toonitas ta ja lisas, et on soosinguaeg, mil kõik võivad tulla kirikusse kartmata, et neid selle eest vaenatakse. Et Ilumäe kogudus võib rõõmu tunda hea arengu üle, selle eest avaldas õpetaja tänu juhatuse esimehele Õie Altile ja tublidele abilistele.
Äsja trükist tulnud Ilumäe kabeli varasemat ajalugu tutvustavat raamatut esitles autor Uno Trumm, kelle sõnul on Ilumäe kivist kirik tänaseks oma kogudust teeninud tõesti 180 aastat, aga peab meeles pidama, et enne seda oli siin puust kabel aastatel 1730–1843 ja seega on Ilumäel korraliselt jumalateenistusi peetud juba 292 aastat. Sama kaua on kabeli ümber olnud ka surnuaed, mis pakkus viimast puhkepaika nii talurahvale kui aadlikkudele ja on teada, et esimesena maeti kabeliaeda kolmeaastane talulaps Hans.
Kivikabeli akendele paigutati juba puitkabeli aknaid ehtinud 15 vitraaži. Neist neljal on kujutatud kohaliku mõisniku von der Pahleni ja tema abikaasa vappi, neljal mõisaametnike ja seitsmel talupoegade vappe.

Liina Raudvassar