Illuka kirik sai sünnipäevaks oreli

Orelimeister Ago Tint tagurdab oma auto Illuka kiriku ukse ette ning see, mis järelkärus koormakatte alt paistab, ongi Illuka kiriku uus orel. 

 

Kirikutrepil läheb aruteluks, mitme mehe rammu on vaja, et orel sisse tassida. Sisse − see tähendab trepist üles n-öteisele korrusele, võlvi peale. “Kodus panime järelkärusse poisiga kahekesi,” kostab oreliga Kadrinast Illukale sõitnud Ago Tint julgustavalt.

Seega pole appi tulnud kahele mehele vaja küla pealt lisa otsima minna.

Kolmekesi vedides saadakse orel üle ka trepi keerukohast, üks nõks veel ja… “Jee! Olemas!” kõlab meeste musklipingutuse taustal Illuka kultuurijuhi Ene Raudari hele hüüatus, kui viimane takistus ületatud.

Süntesaator kui pornofoonium

Kuigi tegemist on väärikas eas oreliga, mille sünniaasta jääb 19. sajandi teise poolde, pole see pill Eestimaa peal veel kordagi hüüdnud. Saadud rootslastelt kingiks, kössitas ta oma paarkümmend aastat Lääne-Virumaal Tudu kiriku nurgas, ilma et keegi oleks ta vastu huvi tundnud.

Nimelt oli keegi juba Rootsimaal selle pilli 1950. aastatel ümberehitustööde käigus vussi keeranud. Nii vussi, et Tudu ristirahval käis selle taastamine rahakoti pihta.

Edasi loe Põhjarannikust.