Igor Gräzin | Eesti on risti riik

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond

Aastavahetuse ja jõulude aega jäi vaidlusi ja mõtisklusi teemal, kas Eesti vabariik on kristlik riik või mitte ja kas kirikutraditsioonid: jõulude pidamine, uusaasta (s.t Kristuse ümberlõikamise tähistamine), pudeli nõudmine hilineva uusaasta-soovimise puhul (kolmekuninga päev Idamaa tarkade auks, kes tulid beebi-Jeesust kummardama) ja isegi jõulusoovidega postkaardi saatmine on ikkagi üks õige asi riigile, mis ametlikult oleks justkui ilmalik.

Üks esimene tähelepanuväärne detail – kuigi judaism ja kristlus on ajaloos olnud kahjuks sageli vastandatud ja sageli väga veriseltki – kolleeg Iisraeli parlamendist, Euroopa asjade Komisjoni esimees Helik Bar saatis mulle õnnesoovi sõnadega „Merry Christmas“ (mis tähendas algselt Kristuse missat) ja mina siis vastu juudi sõpradele – õnnelikku hanukat. Sest meie jaoks pole olemas mittemõistmist ühe ja sama usulise kultuuri – judeo-kristluse sees. Jeesuse teeb Kristuseks juutide toora ja juutide vana testament on raamat sellest, et Kristus saab kord tulema.

Kirikule vastandujatest

Paljudki praegused kirikule vastandujad ei märka, et sellega kaasneb ka kogu meie balti-saksa traditsiooni – seega kogu eestluse traditsiooni hülgamine. See aga on klassikaline venelaste strateegiline ideoloogia, mida edendasid Eduard Bornhöhe (kelle vürst Gabriel oli Ivan Julma strateegilise luure resident Liivi sõja ajal) ja Carl Robert Jakobson (500kroonise raha pealt), kes arendas propagandat venelaste headusest võitluses saksa „rõhujate ja orjastajate“ vastu – kõik nood kuulsad 700 orja-aastat, mida pole kunagi olnud: aastad olid, aga orjust mitte eriti. Mart Laar rõhutab, et esimesteks eesti rahvuslasteks olid just saksa pastorid.

Edasi loe Õhtulehest.