Hõimurahvad vajavad meie toetust
29.11.2006 | ek | Rubriik: Määratlemata
Oleviste kirikus toimus 26. novembril meie hõimurahvastele pühendatud õhtu, mille keskseks osaks kujunes soomeugrilaste esindajate sõnavõtt.
Avakõnes tuletas Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson kohalolijaile meelde 1993. a misjonikonverentsil sugulasrahvaste esindajate poolt öeldud sõnu: «Ärge unustage meid nüüd, mil olete saanud oma riigi!» Ka Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonna nimel sõna võtnud Mark Nelson pani kuulajatele südamele toetada hõimurahvaid.
Näha võis videofilmi misjonireisidest hantide ja komide juurde ning misjonär Anu Väliaho tööst maride hulgas. Muusikalise osaga aitas kaasa ansambel Robirohi.
Kaasahaaravalt ja südamlikult kõnelesid oma maast ja rahvast ning iseenda teest kristlikule usule kolm Eestis õppivat neidu: Nadja Komimaalt, udmurt Jelena ja hant Ljuda. Nad rõhutasid, et eestlaste õigus lugeda Piiblit emakeeles on eesõigus, mis paljudel soomeugrilastel puudub. Näiteks handi keeles on esialgu olemas vaid Markuse evangeelium, maridel Uus Testament ja Psalmid.
Misjoni toetuseks
«Hõimurahvaste aeg» on projekt, mille käivitasid 2005. a lõpus Eesti Piibliselts, Eesti Evangeelse Alliansi evangelismi- ja misjonitoimkond, EELK Misjonikeskus ning Rootsi misjoniorganisatsioon Ljus i Öster. Eesmärgiks on innustada Eesti kristlasi aktiivsemalt osalema hõimurahvaste misjonis, toetades hantide, komide, maride, udmurtide ja teiste väikerahvaste jaoks Piibli tõlkimist, koguduste töötegijate koolitamist, misjonäride tööd.
Minu isiklik sügavam huvi soome-ugri rahvaste vastu on tekkinud viimasel kolmel suvel seoses reisidega Obi-äärsetesse hantidega asustatud küladesse. Handid on šamanistliku religiooniga väike paljukannatanud rahvas, keda aegade jooksul on piirkonnas leiduva nafta tõttu aina rohkem põhja poole surutud.
Vastutus
Ühendus külade vahel toimub üksnes mööda jõge ja on pikkade vahemaade tõttu raskendatud. Peaaegu üheski külas pole kirikut, kuhu minna pühapäeval jumalateenistusele. Seetõttu on misjonireisidel osalejate suurim palvesoov, et kohalikud linnakogudused suudaksid külade jaoks välja koolitada oma töötegijad.
Töögrupi koosolekule kutsuti mind umbes aasta tagasi. Pean tähtsaks asjaolu, et tegemist on erinevate kirikute ühisettevõtmisega. Projekti raames on juba külastatud mitut kogudust, osaletud misjonipäevadel, välja antud ajakirja Hõimurahvaste Aeg. On imetlusväärne, kui paljud inimesed on näidanud üles huvi, lubades palvetoetust ja tehes rahalisi annetusi.
Peapiiskop Andres Põder on seoses projektiga rõhutanud, et esmane vastutus misjonitöös on nende rahvaste ja inimeste eest, kes kuuluvad meiega ühte keel- ja meelkonda. Misjonitöö toetamine laiendab kristlaseks olemise taju, vastutuse ja osaduse tunnet.
Küllike Evartov,
projektijuht
venestunud maride \”omausk\” on vodka ja soome ning eesti misjonäride tegevus on hetkel nende ainus võimalus oma rahvuslikku algupära taasavastada ning viljelega – niipalju kõigile \”maa poegadele\”, kes siin valjuhäälselt oma rumalust demonstreerivad …
Olen ka hõimurahvaste juures korduvalt käinud, mitte küll Siberis. Mulle tundub, et meil on paljuski neilt õppida, mitte neid oma \”sõnumiga\” päris tümaks teha. Maridel näiteks on nende omausk maailma kontekstis riiklikult unikaalne ja ka üldrahvalikult aktsepteeritud. Kas ei peaks olema häbi kasutada nende Vene propagandast ja jõuvõtetest tulenevaid nõrkuskohti ära selleks, et enda \”kuulutust\” sisse pressida??!!
Et siis see, mis imperialistliku Venemaa misjonäridel ja venestajatel kõigele vaatamata pole õnnestunud, saaks omaenda \”hõimlaste\” kaasabil võidukalt lõpule viidud? Omausk on vaata et ainus asi, tänu millele on nendel rahvastel veel säilinud kultuurilise ja etnilise identiteedi riismed. \”Toetust\”, mida piiblihullud hõimurahvastele pakuvad, vajavad nood sama palju kui eestlased 1949. aastal Stalini priiküüti. Lihtsalt häbi, et meie rahva nimi saab sugulasrahvaste silmis määritud millegi seesugusega! Tahaksin väga loota, et Eesti riik ei osale mingil moel selles vennasrahvaste vastu suunatud kultuuriimperialistlikus roimas.
kristlastest \”misjonäride\” tegevus on kuritegelik ja tuleks ära keelata! Oma kitsa maailmavaatega on nende ainus soov kõik inimesed oma dogmaatilist jama uskuma panna. Vastutustundetu lollitamine!
On palju juhuseid kus minnakse õnnelikult elavaid loodususulisi hõime ymber pöörama. Sellega tehakse aga korvamatut kahju maailma eripärastele kultuuridele ja rahvastele. Pikemas perspektiivis on misjonäride tegevus lausa inimvaenulik.
Päikest ja palun austada erisusi!
Kristluse ja laiemalt juutluse aeg on ymber saamas.
Mä lugesin ja röömustasin….
kirikuehittaja Komis, Maris Udmurtis, Baskirias ja Mordvas.
! tahan minna misjonäriks soomeugrilaste juurde , nad vajavad meie toetust. ma usun et meie ,eestlased ja soomlased oleme need , kelle kohus on minna neile head sõnumit viima! :)