Slava Ukraine
Esileht » Online » Online artiklid »

Hermann Kalmus: vastuoluline Maarjamaa

29.09.2014 | | Rubriik: Online artiklid

EELK Pilistvere koguduse vaimulik Hermann Kalmus kirjutab Postimehe arvamusportaalis vastuses Jaan Lahe kirjutisele Maarjamaa juubeli tähistamisest, et 800 aasta tagused sündmused on vastuolulised ja mitmetähenduslikud ning et Maarjamaa nime vahetamine munk Fulco nime vastu ei muudaks ürituse sisu.

Lugedes kirikuvaimulikuna ametivenna Jaan Lahe artiklit «Maarjamaa kahtlane juubel» (Postimees 06.09), tekkis mitmeid mõtteid, mida tahtsin kohe väljendada. Siiski jätsin aega vastamiseks. Nüüd, lugedes isa Vello Salo artiklit «Rehabiliteerime Neitsi Maarja» (Postimees 20.09) tekkis küsimus, kas maksab üldse paberit määrida. Aga et me ei ela enam ajal, mil paber oli ülihinnas, siis antakse ehk minu mõlgutused paberimäärimisena andeks.

800 aasta tagused sündmused on vastuolulised ja mitmetähenduslikud, see on siililegi selge. Ükskõik millise fakti me ajaloost ka ei võta, on tulised vaidlused juba ette kindlad. Vaadakem kasvõi lähiajaloo käsitlusi ERSPst Rahvarindeni või Balti ketist Eesti Kongressini – vaidluste lõppu ei paista ja kas peakski? Veelgi enam siis sündmused, mis toimusid 8 sajandit tagasi, annavad võimaluse lõpututeks aruteludeks. Ereda näitena võime meelde tuletada arvamustetormi, mis sündis «Eesti ajaloo» II köite ilmumise järel. Eestimaa ja Liivimaa ajaloo keerukus tuleneb suurvõimude tapluste tallermaaks olemisest ning sellega kooskäivast ajalookirjutamise tugevast ideoloogilisest laetusest. Meid ei saa üheselt võrrelda ei soomlaste, rootslaste ega isegi mitte leedulastega. Kuigi suured ajalooprotsessid toimusid nende rahvaste seas sarnaselt, siis kohapealsed nüansid on olnud olemuslike erinevustega. Kui teised nimetatud rahvad on saanud kogeda suhtelist stabiilset iseolemist ja iseotsustamist, siis meil pole see võimalik olnud. Aga see ongi määrava tähendusega ajaloosündmuste sõnastamisel ja tõlgendamisel. Pangem tähele kui erinevaid käsitlusi me leiame stalinismist – kuigi kannatas rängalt ka vene rahvas, on nende hinnang toimunule siiski sootuks erinev näiteks eestlaste omast.

Edasi loe Postimehest.