Hea Eesti Kiriku lugeja!
21.12.2005 | ek | Rubriik: MääratlemataJälle üks aastaring koos Eesti Kirikuga on mööda saamas.
Ehk mõtlete samamoodi kui minagi, et oleme koos, oleme üks pere. Meid ühendab usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse. See teeb meist Jumala lapse, keda Issand armastab, ja armastatule kuulub Tema eriline hool ja abi. Me oleme koos: toimetuse…
Me saame hakkama, sest meil on Jumala tõotus olla meie ligi; meiega on kirikuvalitsuse ja sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik nõukogu hool lehe hea käekäigu üle; meiega on meie lugejad, kes igal kolmapäeval tunnevad rõõmu heast sõnumist, mis Eesti Kirikuga nende koju jõuab. Tänus mõtleme ka Kroonpressi trükikojale ja Eesti Postile, kes aitavad ajalehte lugejateni tuua.
Täna hoiad Sa käes selle aasta viimast lehenumbrit, uuel aastal kohtume taas 4. jaanuaril. Soovin Sulle õnnistatud jõuluaega ja Jumala armust kantud uut aastat!
Sirje Semm,
peatoimetaja
kas autor ise usub ka neid ülioptimistlikke sõnu? kas tõesti oleme koos ja üks pere. pere liikmed peaksid nagu üksteisest hoolima…
Imestama paneb selle eelmise autori arvamus, nagu usklikud ei olekski uks pere. Piiblis on kogu aeg rohutatud, et kristlased on omavahel venad ja oed, et uheskoos aidata voidelda ATEISMI vastu, mida siin Eestimaal on propageeritud kogu noukogude aja. Samas on kristlased vennad ja oed ka maailma moistes, see tahendab, et Jumalale on meeleparane, kui kristlasest rootslane aitab naiteks kristlasest eestlast. Ja naiteks kristlasest eestlane aitab kristlasest venelast, kuna ortodoxi usk on samasugune kristlik usk kui luteri usk voi katoliku usk.
mul suva, mida piibel räägib, ma küsin, kuidas on asjad tegelikkuses…
Üks kristlik pere, rikkad ja vaesed. Esimesed on Jumala andide jagamise oma hooleks võtnud. Korra aastas, Jõulude ajal, jäetakse ülejäänutele kondi külge veidike liha.
Kui oleks üks kristlik pere, siis ei oleks ka kristlaste seas “esimest” ja “teist” eestit.
Optimism on sageli kinni makstud.
Seda võib olla ka pessimism. Selline eeldus on aga mõtteviirus, mis aitab inimest kõigest eemalduda ja ükskõikselt vaid pealt
vaadata.
Sooviksin EELKle rohkem vaimsust, vähem tegelemist väliste kommetega.
Meie koguduses (ikka EELK) ei jäetud jõulude ajalgi kondi külge liha, ei materiaalses ega vaimulikus mõttes. Isegi jutlus jõuluõhtu jumalateenistusel oli sõna-sõnalt sama, mis eelmisel aastal.