Harri Haameri tööaastad Saaremaal
01.11.2010 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidKuressaares 1906. aasta 8.juulil sündinud Harri Haamer lõpetas 1924. aastal tolleaegse Saare maakonna ühisgümnaasiumi ja 1929. aastal teoloogiastuudiumi Tartu ülikoolis. Püha kogudus Saaremaal otsustas aga juba 1928. aastal pöörduda õpetaja leidmiseks mõne usuteaduse üliõpilase poole.Sobivaks kandidaadiks osutus Harri Haamer.
7. juuliks 1929 oli asi niikaugel, et Püha kogudus võis korraldada õpetaja valimised. Enne täiskogu koosolekut toimus kirikus jumalateenistus, kus pihitalituse pidas Läänemaa praost G. Haller, kes ka koosolekut juhatas. Täiskogu koosoleku päevakorras oli kaks tähtsat punkti: õpetaja valimine ning õpetaja uue elumaja plaani ja eelarve kinnitamine.
Salajase hääletamise tulemusena andsid kõik 166 kohalviibinud hääleõiguslikku koguduse liiget oma hääled Harri Haameri poolt. Tegelikult oli ta juba alates eelmise aasta nelipühadest jõudumööda täitnud Püha koguduse õpetaja kohuseid, sest oma hingekarjane puudus siin juba kümmekond aastat. Pühas veetis ta ka oma viimase koolivaheaja enne ülikooli lõpetamist, asutades muuhulgas siia kristliku skaudirühma, ning 1928. a. jõulupühad.
Konsistoorium kiitis valimised heaks ja määras õpetaja Haameri alates 21. augustist 1929 ametisse. Oma esimese armulauaga jumalateenistuse pidas Haamer Pühas lõikustänupühal, 13. oktoobril. Kui Püha kogudus 1929. aastast kokkuvõtteid tegi, võis ta rõõmustada, sest kõik näitajad olid hakanud ülesmäge minema. Kasvas armulaualiste arv, uue õpetajamaja heaks oli suvel korraldatud näitusmüük, millelt saadi 600 krooni tulu.
Koguduse liikmed aitasid ehitusele kaasa ka tasuta kivide ja puude kohalevedamisega. Noor õpetaja Haamer oli asutanud Pühas neli noorteringi: "Õed Betaaniast", kristliku noormeeste klubi, skaudirühma ja gaidirühma. Kogudusega liitus aasta jooksul 324 inimest. Aastaülevaate kirjutaja lootis, et niisuguse hooga edasi kasvades võib mõne aasta pärast rõõmustada 1000 liikme üle. See ümmargune arv jäi kogudusel siiski saavutamata. Vabariigi lõpuperioodil oli Püha kogudus oma 700 liikmega Saaremaal Jaani koguduse ees eelviimane.
Edasi loe ajalehest Meie Maa.