Harju-Risti mündileiu kuuluvus tekitab endiselt vaidlusi

Esemed avastati pärast Harju-Risti kiriku laudpõranda eemaldamist põrandaalusest pinnasest ning osalt ka püstistest paekividest keskaegse põranda alt. Eksperdihinnangu kohaselt on leiul suur kultuuriväärtus.

Kultuuriministri sõnul on vaidlusi tekitanud mündileiu omandi määramine ehk küsimus, kas seda tuleb käsitleda kultuuriväärtusega leiuna, mille omanikku pole võimalik kindlaks teha ning mis seega kuulub muinsuskaitseseaduse alusel riigile.

Tiidus viitas seejuures arheoloog Villu Kadaka eksperdianalüüsile, mille kohaselt koosneb leid eri perioodidest pärinevatest esemetest, kus üksikute asjade päritolu eristamine asjade kogumist ei ole võimalik. Samuti pole arheoloogi sõnul tõenäoline, et kogudus ise oleks tervikliku mündikogu ära peitnud. Analüüsi järgi võib osa müntidest olla kirikule annetatud, kuid need võivad olla ka ohverdatud, kaotatud, hauda kaasa pandud, seotud ravimaagiaga või sattunud kirikusse seoses uue puitpõranda panekuga.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on aga arvamusel, et mündikogu omanikuks tuleb asjaõigusseaduse alusel lugeda Risti kogudus, kellele kiriku kinnistu kuulub. Kiriku seisukoha järgi sattusid mündid kirikusse tõenäoliselt seoses kiriku tegevusega.

Edasi loe Postimehest.