Haapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva
18.08.2019 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidHaapsalus tähistati linnaõiguste saamise 740. aastapäeva läbi vanalinna toomkirikusse kulgenud protsessiooni ja sellele järgnenud piduliku jumalateenistusega, kus loeti ette linna asutamisürik.
Arheoloog Anton Pärna sõnul oli 1279. aastaks, mil Haapsalu linnaks kuulutati, asula selles kohas olnud juba tõenäoliselt enam kui paarkümmend aastat. Haapsalu rajati väina äärde, mis eraldas praegust Noarootsi poolsaart mandrist ja oli ilmselt tuntud meretee. Holmide ehk väikesaarte ahelik kaitses sadamakohta tuule eest ning läheduses asunud jõest sai magedat vett.
“Haapsalu ise jääb ühele kõrgemale künnisele, kuhu oli tegelikult hea hoonestust ja linna rajada, mis ulatus peaaegu vee äärde. Tegelikult olid siin kõik väga soodsad võimalused linna rajamiseks ja loomulikult, kaitsta ja kontrollida veeteed oli ka selle linna ja piiskopiriigi keskuse üheks ülesandeks,” rääkis sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid juht Pärn.’
Edasi vt ERR Uudistest.