Et muuta eakate päevad sisukamaks

Ilve-Teisi Remmel toonitas vajadust säilitada haige väärikus. FOTO: Rita Puidet

Vanadus on elu loomulik osa ja keegi selle eest ei pääse, sõnas koolituspäeva avades Eluringikeskuse hooldusjuht Sirli Reinhaus. Ta tunnistas, et enne tööle asumist ei teadnud temagi, mida tegelikult tähendab eaka mõistmine. Iga inimene on ainulaadne ja vanadusega tema aju funktsioonid muutuvad.

Vananemine on otsus

Hea nõuanne, mis koolituspäeval kõlas, on iseenesest lihtne: ärge muretsege ja hoiduge stressist. Siiski saadab paljusid hirmutav mõte, et vanaduses jääb ta paljust ilma. Vanaduse vastu ravi ei ole, aju funktsioonid muutuvad, aga uues olukorras saavad aidata eaka kõrval olevad inimesed. Koolitusele tulnutele pandi südamele, et kui inimene ei saa enam koguduse keskele tulla, siis teda ikkagi kõrvale ei jäetaks. Oluline on inimest mitte üksi jätta.

Eesti Õdede Ühingu presidendi aastatel 1988–2002 Ilve-Teisi Remmeli ettekanne puudutas ka surijaid, kelle väärikus peab säilima. Paraku on nii, et inimene vajab oma elutee alguses ja lõpus abi. Alles siis, kui midagi pole teha, algab õdede töö, aga sedagi tehes peab „hinges põlema armastuse tuli“, sõnas kõneleja. Ja lisas, et kõige hullemad on ükskõiksed inimesed.

Ettekanne oli põhjalik ja tuletas meelde, et abistaja tegevus ei tohi abitust esile kutsuda ja väga peab vaatama, et haigele sõnadega liiga ei teeks. Samas meenutas ettekandja, et surijale on kõik lubatud. Aga ta andis ka teada, et varsti kinnitatakse ametlikult surija õigused.

Kõigil on lootust

Kõlama jäi arutlusringis ka see, et kunagi pole hilja usule tulla. Nii meenutas ettekannete järel olnud maailmakohvikus Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor Leho Paldre. Ta rääkis juhtumist, kus koguduses hakkas käima 85aastane inimene. Too oli ikka lugenud ema õpetatud palvet ja olnud selle kaudu pikalt usuga seotud. „Jumalasõna seemned ei aegu,“ oli pastori sõnum.

Eri vanuses inimesed loovad koguduses lootust ja vanemaks saada pole paha. Koolitusseminaril kutsuti osalejaid üles unistama ja tõdeti, et kellegi aitamine on aitajale õnnistuseks. Kõpu koguduse õpetaja ja Viljandi haigla kaplan Hedi Vilumaa tõdes, et sai siin oma tööks häid nippe ja et värskendav oli ettekandeid kuulata. Osalejad said vaimset kosutust veel Leho Paldre lõpupalvest.

Rita Puidet