Erki Tamm: isa, miks sa usud Jumalat?
20.09.2018 | Tiiu Pikkur | Rubriik: Online artiklidKlõpsisime ühel õhtul kanaleid ning jäime hetkeks vaatama Kristuse isiku mõju käsitlenud dokfilmi. Ühel hetkel pani tütar filmi pausile ja küsis: «Isa, miks sa usud Jumalat?» Olin üllatunud. Ta on üliõpilane ja kristlane ning koguduseelus aktiivne kaasalööja. «Ma lihtsalt provotseerin,» ütles ta, «aga püüa vastata mitte nagu kantslist, vaid lihtsalt,» kirjutab Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm.
Mitte et ma hätta oleksin jäänud, aga sellega on nagu «Viiuldaja katusel» muusikalis piimamees Tevje naisega, kes ei suuda leida sõnu, kui mees ootamatult küsib, kas too armastab teda. Võibolla ongi see esimene põhjus. Minu jaoks pole loomulikumat olemise viisi kui teadmises, et Jumal on. Ma ei nimetaks seda mitte elamise viisiks, sest see tähendaks rohkem nagu käitumisnorme.
Olin kolmene, kui naabrimees Pauli suitsu pahvimas nägin – kartsin, et ta läheb põrgusse. See oli esimene kahe maailma erinevuse tajumine, mida mäletan. Mu vanemad olid usklikud, nagu ka vanavanemad. Isa oli pärit kristlikust perest, aga teinud läbi pöörase nooruse ning siis pöördunud tagasi usu juurde. Sügaval nõukaajal oli Kohila Baptistikogudus, kus nad tegutsesid, aktiivset elu täis. Oma usku ei salatud ja kommunistlikule ideoloogiale ei allutud. Palvelas käidi koos lastega. Siiamaani on mul sõpru tollest ajast.
Edasi loe Postimehest.