Elurännak
24.05.2006 | ek | Rubriik: PildipalveOn´s aimamatu liblikate lend, mis hingekeeltel mängib pillerkaari? Kord hämmastusega sa kohtad iseend, saad seigelda kesk asust´mata saari.
Liig pikaks oli venind kõrbetee:pikk, tuim ja kiretuna tundenäljas.Vulkaanipurskena sai vabaneda see.Sel hetkel tavaelu oli mängust väljas.
Pilk peatub veel, ei peatu iial retk,ükskõik, kui kirkalt särab vastu tundehetk,on´s kuldne tal või hõbedane sära.
Üks tuulehoog sind lennutab taas teele.Pilk heidet´ tagasi, kuid mitte iial eel´le.Uus igas hommikus on päeva avanemas värav.