«Elu usujulguses»
17.09.2008 | ek | Rubriik: Mõte pühapäevaksOlime end oma Mariaõeskonnas pühendanud käima ristiteed. Olime võtnud omaks Jeesuse õpetuse kõigest loobuda ja ära kaotada oma elu. Aga vist olid mõned meist liiga vähe mõelnud sellele, et usutunnistuse teise punkti kõrval on ka esimene punkt, mis räägib Jumalast kui Loojast ja Isast, kes isalikult hoolitseb nende eest, kes, nagu meie, on Tema pärast maha jätnud «maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud» – nemad saavad «selsamal ajal sajavõrra» (Mk 10,29-30). Armastava Isana annab Ta meile juba siin maa peal tunda taevaste õnnistuste eelmaitset, kuigi risti all ja «keset tagakiusamisi».
Taas oli Isa meile osutanud oma suurt heldust ja meid õnnistanud. See täitis meie südamed suure rõõmu ja igatsusega taevase isamaja järele. Sain nüüd oma tütardele rääkida palju taevasest kirkusest. Kui taevane Isa juba meie väikeste maapealsete pidupäevade suhtes osutab sellist armastust ja hoolitsust, külvates meid üle kõige heaga, mida siis veel saame kogeda taevastel pidustustel! Milline taevase Isa armastuse tunnistus küll ootab meid seal!
Maria Basilea Schlink
«Elu usujulguses», 2006
Ilus tekst,kuid…Taevased pidustused on määratud moslemitele ka : veini voolab ojadena ja noored neiud ümbritsevad paradiisis kõiki ustavaid Allahi uskujaid.Igavene joomine ja coitus!
Huvitav , millisena Marieõed taevasi pidustusi kujutasid?
Võibolla olete te, Julius, liigselt kinni oma isiklikus arusaamas sellest, mis on pidu? Ja omistate oma ettekujutuse teistele?
Raske on aru saada, kes on need inimesed, kes kuuluvad sinna Mariaõeskonda. Kas mailmast eraldunud usklikud? Olgu nendega…
Kuid lõik kirjutatust:
“Olime end oma Mariaõeskonnas pühendanud käima ristiteed. Olime võtnud omaks Jeesuse õpetuse kõigest loobuda ja ära kaotada oma elu”.
Kas Jeesus tõesti midagi sellist õpetas? Ma kahtlen. Ja kahtlen, kas on ikka tark oma “elu kaotada”. Kui me oleme sündinud inimeste maailma inimesteks, oleme saanud inimeste maailmast kogu selle kultuurilise pärandi, mida maailmal on meile anda olnud, siis ehk pole päris kohane seda maailma hüljata lausa selleni, et “elu kaotada”.
Me oleme maailmas siiski kaasinimeste teenimiseks – seda õpetas Jeesus. Seepärast peaks inimene mitte niiväga muretsema selle pärast, kuis tal endal läheb pärast maisest ilmast lahkumist, vaid muretsema selle pärast, kuidas siin ja praegu – elavana elavate keskel – oma kaasinimese teenimise kõrget missiooni paremini täita.
Pean kahjuks kordama ,sest mu kommentaar kustutati.
Ma ei ole oma ettekujutustes kinni, ma lihtsalt tahaksin teada millised olid Mariaõeste ettekujutlused taevastest pidustustest.Huvitav oleks ju teada.