Ehtsaks peetud Martin Lutheri kiri osutus koopiaks

Läinud neljapäeval pidasid rahvusarhiiv ja Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) koostööpäeva ning tähistasid 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest. Sel puhul näidati huvilistele rahvusarhiivi kogudes leiduvaid Uue Testamendi tõlkeid ning üht erilist rariteeti – reformatsioonile aluse pannud Martin Lutheri kirja 1540. aastast.

Rahvusarhiivi infosüsteemi järgi on kõnealune kiri jõudnud arhiivi 1941. aastal, kuus aastat hiljem võeti see arvele ning omakorda kuus aastat hiljem korrastati. 1997. aastal kirjutas ajaloolane Lembit Raid dokumendist põgusalt ajakirjas Kleio ning samas ilmus ka Marju Lepajõe tõlge. Raid resümeeris, et paleograafiline vaatlus lubab väita, et kiri on originaal ja tõepoolest Martin Lutheri enda kirjutatud.

Koopia koopiast

Ent paari nädala eest sai rahvusarhiivi toimetaja Kai Tafenau teavet, et sarnane kiri on ka Läti ülikooli akadeemilises raamatukogus.

Dokumendi oli Riia linnaraamatukogule kinkinud 1670. aasta 14. märtsil Matthias Knutzen ning Läti uurijad olid juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel jõudnud järeldusele, et dokument on 16. sajandi lõpus või 17. sajandil valmistatud koopia või koguni võltsing. Viimane tähendaks seda, et niisugust kirja pole Luther Georgius Scarabeusele kunagi saatnud.

Kuigi Kai Tafenau oli dokumentiga tegelenud juba 2003. aastal, mil tõlkis selle ladina keelest eesti keelde, polnud ta varem selle üle juurelnud, et ehk polegi kiri autentne. Tõsi, mõned kolleegid olid teatud kahtlusi küll väljendanud, aga põhjalikult polnud teemasse keegi süüvinud. «Põhjalikult ja professionaalselt polegi selle kirjaga seni tegeldud, inimestele on piisanud teadmisest, et meil selline asi on,» nentis Tafenau.

Kuid uue info põhjal asus ta rahvusarhiivis hoitavat dokumenti vaatama hoopis teise pilguga ning siis sai kohe selgeks, et originaal see tõepoolest pole.

Edasi loe Postimehest.