Eestimaalased loovad omaenda usku

Täna avaldatud Saar Polli uuring näitas, et eestlased loovad oma usku üksikutest märkidest, uskumustest ja ideedest. Üldiselt valitseb usuasjus üsna suur segadus.

 Tervelt 31 protsenti usku väga oluliseks pidavatest inimestest ei poolda ühtegi konkreetset religiooni ega kirikut, vaid järgib oma usku, selgus täna tutvustatud Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli religiooniuuringust.

Usku väheoluliseks pidavatest inimestest pooldab oma usku 45 ja usku üldse mitte oluliseks pidavatest inimestest 41 protsenti. End mitte usklikeks, vaid religioosse ja spirituaalse huvilisteks pidajaid on vastavalt 41, 36 ja 21 protsenti.

Üle poole usku eriti tähtsaks pidavatest inimestest ei kuulu ühtegi kogudusse. 42 protsenti usku eriti tähtsaks pidavatest inimestest ei loe piiblit ning 26 protsenti ei võta osa ka jumalateenistustest. 28 protsenti end väga usklikeks pidavatest inimestest käib kirikus vaid kord-kaks aastas.

Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone pidas pilti mitmetahuliseks ja segaseks, kuid hindas uuringut oluliseks tagasiside ja mõju teadasaamiseks.

 Soone sõnul on väga segane inimeste arusaamine mõistetest nagu usk ja uskumine ning avaldas lootust, et järgmised uuringud täpsustavad, mida inimesed nende all mõtlevad.

Andrus Saar seletas usulist segadust Nõukogude ajaga, mis vägivaldselt katkestas usulise traditsiooni.

Inimestel on sellele vaatamata vajadus kuulumise, usu ja kõrgema jõu järele, mida püütakse rahuldada üksikutest märkidest omaenda usku luues. Saare sõnul otsivad inimesed tuge, midagigi püsivat pidevalt muutuvas maailmas.

Edasi loe Postimees.ee-st.