Eesti Piibliselts esitles selle aasta jõulumarke Jõhvis

Eesti Piibliselts on jõulumarke välja andnud aastast 1996. FOTO: EPS

Avamisel rääkis Eesti Piibliseltsi jõulumarkide traditsioonist piibliseltsi peasekretär ja juhatuse esimees Jaan Bärenson. Ta tuletas meelde, et pühademeeleolu loovaid marke on selts välja andnud alates 1996. aastast.

Ka tänavuste markide puhul on tegemist tervikliku kujundusega margilehega. Kujunduses on sel aastal kasutatud Gustave Doré graafilist lehte „Sündimine“.

Veel rääkis avamisel poliitik ja koolimees Vallo Reimaa, kes andis ülevaate Jõhvi koguduse ärkamisaegsest õpetajast Friedrich Ferdinand Meyerist, kes koostöös Tartu Piibliseltsiga avaldas 1833. ja 1836. aastal kaks lõunaeestikeelset Taaveti laulude raamatut. Kohe oma esimesel Jõhvi koguduses töötamise aastal asutas ta 1848. aastal kohaliku piibliseltsi ka Jõhvis, millest tänavu möödus 175 aastat. „Seega on tegemist juubeliga, mis ühtlasi tähistab seltsiliikumise algust Jõhvis, kuna just Meyeri asutatud Jõhvi Piibliseltsist algabki siinse seltsiliikumise ajalugu,“ märkis ajalooharidusega Reimaa.

Fr. F. Meyeri asutatud Jõhvi Piibliseltsi tähtsündmusteks kujunesid iga-aastased piiblipühad, mille abil ta hakkas oma koguduses juurutama neljahäälset ühislaulmist. Esimeseks Jõhvi piiblipühaks jõudis kohale ka Gustav Normanni töökojas valminud orel, mille tellimine oli olnud Meyeri tingimuseks kohalikele mõisnikele tema tööle asumiseks Jõhvis. „Lõpuks kasvas kõigest sellest välja 1865. aastal toimunud Eesti esimene praostkondlik laulupidu ehk nn 1865.a Jõhvi laulupüha,“ sõnas Reimaa ja lisas, et esimese üldlaulupeoni jõuti alles neli aastat hiljem.

Näituse külastajatele avanes võimalus minna müürikäiku mööda ronides altarialustesse võlvkeldritesse ja tutvuda Jõhvi kindluskiriku muuseumiga.

Eesti Kirik