Eesti Kirikute Nõukogu delegatsioon külastas Peterburi

Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad viibisid 12.–14. juunil Peterburis, kus peeti kevadpoolaasta viimane töökoosolek, külastati Eesti Vabariigi konsulaati, Püha Issidori kirikut, Ingeri Maarja kirikut ja Saksa Peetri kirikut. Leinapäeval meenutati rahvuskaaslasi ja Eestiga seotud ühiskonnategelasi. 

Peterburi Jaani kirikus toimunud palvuse järel kohtuti koguduse juhatuse liikme Külli Sulgi ja Peterburi Eesti Seltsi esimehe Viiu Fjodorovaga. Pärast tervitussõnu oli delegatsioonil võimalik uudistada 2011. aastal taasavatud ja pühitsetud Jaani kirikut. Peterburi Jaani kiriku Fondi esimehe Jüri Trei vahendusel saadi osa pühakoja värvikirevast ajaloost.

Eesti Kirikute Nõukogu korralise töökoosoleku järel võõrustas rahvuskaaslasi Peterburi Eesti Vabariigi Peakonsulaadis peakonsul Tiina Maiberg. Kohtumise järel külastas Kirikute Nõukogu delegatsioon erinevaid Peterburi pühakodasid. Arhitektuuriliselt silmapaistvamad on Iisaku katedraal, Kaasani katedraal, Peeter-Pauli katedraal ja Spass na Krovi kirik. Tutvuti õigeusu Püha Issidori kiriku, luterliku Saksa Püha Peetri kiriku ja Ingeri Maarja kirikuga. Viimases tervitas delegatsiooni Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Aarre Kuukauppi. 

Juuniküüditamise mälestuspäeva hommikul suunduti Smolenski luterlikule kalmistule, kus süüdati küünlad keeleteadlase akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni ja Tartu Ülikooli esimese rektori füüsik Georg Friedrich Parroti hauale. Eesti peakonsulaadi ja Peterburi Eesti Seltsi eestvedamisel on sellel kalmistul aastaid talgute korras korrastatud Eestiga seotud isikute haudu.

Peterburist paarikümne kilomeetri kaugusel 1989. aastal Levaśovo metsa alla rajatud memoriaalkalmistul mälestati NKVD repressioonide käigus hukkunud rahvuskaaslasi ning peeti piiskop Einar Soone juhtimisel mälestuspalvus. Matmispaigana kasutati Levaśovot 1954. aastani ning sinna on maetud ligi 47 000 inimest, kellest üle 40 000 hukati poliitilistel põhjustel.

Kroonlinnas peatuti Eesti ärkamist kuulutanud koidulauliku Lydia Koidula mälestustahvli juures mälestushetkeks ning lauldi isamaaline laul "Mu isamaa on minu arm". Mälestustahvlit jäid kaunistama väike Eesti lipuke ja õrn lilleõis.