Eesti Kirikust nr 52 saate lugeda veel:

2. lk

EELK Konsistoorium. Konsistooriumi otsustest

Indrek Vaino. Kirikujuhid kohtusid Brüsselis

Peapiiskop Andres Põder osales 12. ja 13. detsembril Euroopa kirikujuhtide konverentsil Brüsselis.

Sirje Semm. Kirikute nõukogu andis preemiaid

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) pidulikul aastalõpu koosolekul Pirita kloostris anti üle oikumeenilised aastapreemiad Piret Toomvap-Schönbergile ning perekond Matti ja Velli Hollmanile.

Liina Raudvassar. Usuteaduskonna uued doktorid

14. detsembril kaitsesid Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaks teoloogi oma väitekirja. Aira Võsale ning Dace Balodele (Läti) otsustati anda teoloogiadoktori kraad.

Mari Paenurm. Petlemma tuli jõuab täna Eestisse

Täna võtavad Eesti Skautide Ühingu liikmed Eesti–Läti piiril lõunanaabritelt vastu elava tule, mis on jõudnud siia Petlemmast ja

3. lk

Urmas Nõmmik, UI lektor. Milleks tänapäeval akadeemiline teoloogia?

Suur tänu E. Auksmannile, Th.-A. Põderile, J. Lahele ja R. Saardile, et nad on tahtlikult või tahtmatult toonud kirikliku avalikkuse ette mõne seni varjul või siis vaid vaimulike seas teada olnud probleemi.

Sirje Semm. Seaduse eelnõu lükati tagasi

Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletati läinud neljapäeval esimesel lugemisel Riigikogu menetlusest välja religiooniõpetust käsitlev seaduseelnõu.

REPLIIK

Mari Paenurm. Erakorraline pühapäev

Allikas: Kotimaa internetiversioon, 07.12.2006. Rootsi kiriku otsus

Rootsi kirik kiitis heaks samasooliste paaride kirikliku õnnistamise.

4. lk

Liina Raudvassar. Rahvakirik ei ole lahutatud ühiskonnast

Peapiiskop Andres Põder, kes meenutab Eesti Kirikule antud intervjuus lõppevat aastat, tunnistab, et ei unusta pühapäevakooli poissi, kes käe tõstis ja ütles, et tahab saada kirikuõpetajaks.

Eesti Kirikute Nõukogu . Õnnistatud jõulupühi soovides

Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus 2006

5.–8. lk

Sirje Semm. Jumala head majapidajad

Jumal on andnud igaühele talendi või talendid, millega kaubelda. Jumalariigi tööle tulijad on igaüks omal moel kutse saanud, et oma talendiga teenida alandlikult ja kuulekalt kaasinimesi. Kes kord juba käe adra külge pannud, ei saa väga lihtsalt lahti lasta. Ja nii võib külvimehe töö olla poole sajandi või enamagi aastaga mõõdetav.

Teame, et vaimuliku kõrval kannab koguduse elu korraldamisel tähtsat rolli juhatus ja juhatuse esimees. Kas oleme aga kunagi mõelnud sellele, kui palju erinevaid ameteid on koguduseliikmeil võimalik oma talenti rakendades täita? Meie kirikus on paarkümmend erinevat ametit, olgu siis vabatahtlikku või palgalist, milles inimesed koguduste juures rakendatud saavad. Kui väiksemas koguduses on ühe inimese kanda näiteks nii kellalööja, kojamehe, kirikuvanema kui ka laekuri ülesanded, siis suuremad kogudused võivad iga töö jaoks eraldi inimese tööle kutsuda ja isegi juhatuse esimehele palka maksta.

Eesti Kirik annab tänase jõululehega väikese ülevaate kõigist neist ametikandjatest, kes koguduste juures rakendust leidnud. Kui organist, koorijuht ja pühapäevakooli õpetaja on tavalisemad ametid, siis tuuletallaja või oma raamatukoguhoidja on hoopis haruldane, kirikuvanem pärit peamiselt vana Liivimaa alalt ja köster märk minevikust.

Olen tänulik kõigile inimestele kohtadelt, kes aitasid toimetusel neid lehekülgi kokku panna ja tuua lugejate ette niivõrd palju toredaid ja andunud jumalariigi töötegijaid. Saage tuttavaks suurepäraste inimestega, ühe osaga meie kiriku rikkusest.

9. lk

Liina Raudvassar. Võõrsil omade keskel

Ligi pool aastat Kanadas sabatiaastal olnud Tiit Salumäe sai Vancouveri eesti kogudust teenides nautida esmakordselt elus ühe ameti pidamist. Novembris saabus ta tagasi Eestisse, et oma aega jagada Haapsalu koguduse, Lääne praostkonna ja EELK Konsistooriumi vahel.

Mari Paenurm. Laste Sõber lõpetab ilmumise

Selle aasta lõpul ilmub viimane ajakirja Laste Sõber number.

Kadri Kesküla. Emeerituste jõulupeost

Pensionil olevate vaimulike, nende abikaasade, vaimulike leskede ja kirikumuusikute jõulupidu toimus Tallinnas Rootsi-Mihkli kiriku keldrisaalis neljapäeval, 14. detsembril.

10. lk

Astrid Raja. Asi pole rahas, vaid mõtteviisis

Crescendo korraldatud kontsertprojektiga «Hingemuusikaga jõuluaega» toetatakse Sõbra Käe lastekodu Tallinnas. Ideega tuli kaasa tuntud laulja Dave Benton, kel kavas oma jõulukontsertide sari. Dave Benton rääkis ajakirjale Teekäija ja ajalehele Eesti Kirik oma teest abistava tegevuse juurde.

Monika Reedik. Omapäi kõndiv Dolores Hoffmann

Vitraa˛ikunstnik Dolores Hoffmannist kiirgab salapäraselt ligitõmbavat energiat ja soojust just nagu tema loomingustki.Kunstniku vitaalsus, aval suhtlemisviis ja pisut omapäraselt kõlav eesti keel lasevad oletada võõramaist päritolu.

11.lk

Piret Toomvap-Schönberg, Kristliku TV peatoimetaja. Heategevusprojekt jõudis Ridala valla peredesse

Kristliku TV heategevusprojekt «Lapsele oma jõulukingitus» on lõpule jõudnud.

Liina Raudvassar. Lutheri raamatud jõudsid Tartusse

13. detsembril esitles Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) Artur Kõdarilt saadud raamatukogu, mille vahendas annetusena Tartusse teoloogi poeg Jaak Kõdar ja mis sisaldab Martin Lutheri sulest ning luterlikku teoloogiat käsitlevaid töid.

Silvester Jürjo, Tapa Väljaõppekeskuse kaplan. Sõdurpoisid leeris

Tapa Väljaõppekeskuse kabelis sai leeriõnnistuse 31 ajateenijat. 7. detsembril õnnistati 29 ja 11. detsembril 2 leerilast, eelnevalt ristiti neist 19.

Liina Raudvassar. Et alustada oleks kergem…

Selleks maksab EELK Toetusfond abiraha neile vaimulikele, kes on siirdunud tööle maakogudusse. Käesoleval aastal on jagatud kolmele õpetajale ja kahele diakonile nn esmakordset kohalemineku toetust, vastavalt 30 000 ja 15 000 krooni isikule.

Tiiu Pikkur. Paanikanupp aitab vanuritel kiiresti abi saada

Vanurid saavad elektroonilise turvasüsteemi aparatuuri, mis aitab kiiresti kutsuda meditsiinilist abi.

12. lk

Monika Reedik. Markuse evangeelium teatrilaval

12. detsembril esietendus Eesti Riikliku Nuku- ja Noorsooteatris koostöös Eesti Piibliseltsi ja muusikaühinguga Crescendo esmakordselt Eestis täispikk evangeelium.

Mari Paenurm. Luutsinapäev kogub populaarsust

13. detsembril tähistati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus püha Lucia ehk luutsinapäeva.

Evald Saag. Jõulud kodus

Selleks oli vaja saun kütta soojaks – lepapuudega nagu alati. Lavale laotada pikad napud (sasimata rukkiõled) ja pääle katta linane pallai. Veel pidi olema kadakane lauakene, mõni pingikene, kaks pange lättevett, külm ja kuum, veetõstmise nõu, lapsepesemise anum.

13. lk

Toomas Paul, teoloogiadoktor. Rasked kohad Piiblis, XII

Kas võib süüa verd ja verivorste?

Tean, et Vanas Testamendis suhtutakse negatiivselt veresse. Korduvalt on öeldud, et sina ei tohi verd toiduks kasutada, sest veres on teise olendi vaim ja vägi, sealhulgas teise olendi negatiivne mõju. Väga keelatakse verd toiduks kasutada.

Mina mõtlesin: verikäkid (eriti) ja verivorstid pole mulle meeldinud. Veretoidud on mulle alati ebameeldivad tundunud. Hea meel oli, et olen vaistlikult tundnud õigesti. Sellele vaatamata on verivorstid jõululaudade kaudu vaata et ka kristlike jõulude sümboliks saanud. Inimesed söövad isukalt tänapäevalgi odavaid verivorste, teadmata ja tahtmata teada, et Piibel keelab verd süüa.

Meenub üks vana kirjeldus laevahukust, kus 5–6 inimest pääses mingile kaugpõhja saarele ja pidi seal surmahädas elama umbes viis aastat, enne kui nad juhuslikult avastati ja päästeti. See on olnud tõestisündinud lugu. Ja ellu jäid seal need, kes suutsid endas ületada vastikuse põhjapõdra värske vere joomise vastu. Ainult tänu põdra vere joomisele jäi osa seltskonnast ellu. Nende ainukene nuga oli 5 aasta jooksul kulunud imeõhukeseks.

Rannar Susi

RAAMATULETILT

14. lk

Lehekülje koostas Rita Puidet. Aasta 2006 sõnas ja pildis

Aasta oli kuulutatud välismisjoni juubeliaastaks.