Eesti Kirikust nr 5 saate lugeda veel:
01.02.2006 | ek | Rubriik: Viimases Numbris2. lk
Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel
Sirje Semmi küsimustele vastab
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens.
Rootsi kiriku peapiiskopiks püüdlevad
vend ja õde. Allikas: BNS.
Jaan Leppik pühitseti preestriks. Allikas: EAÕK pressiteade
3. lk
Ilmar Vananurm,Seto Kongressi Vanemate
Kogu liige, praegune peavanem. Petserimaa sõnum
1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu
rahulepinguga tunnustas Venemaa «Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust».
Lepingu järgi kuulus Eestile
1582 km2
Ida-Petserimaast, millest aga 1945. a 1182 km2 Vene haldusalasse
hõivati. Piiri järjest lääne poole nihutades on lahutatud etnilised seto alad.
Toimetuse postist
Vallo Ehasalu. Vabamüürlased on mittekristlik usund
4. lk
President Arnold Rüütel viibis viiepäevasel
töövisiidil Ameerika Ühendriikide läänerannikul Kalifornia osariigis San
Francisco linnas. Allikas: Eesti Vabariigi Presidendi kodulehekülg
Peeter Grüner. President Rüütel kohtus kohalike
eestlastega
Põhja-Kalifornia eestlaskonnal oli 19.
jaanuaril võimalus kohtuda Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütliga, kes
viibis San Franciscos ja selle ümbruskonnas visiidil.
Olla tõsiseltvõetav partner
President Arnold Rüütli kõne Stanfordi
ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses 20. jaanuaril
5. lk
Tiiu Pikkur.Arengukava on kokkulepe kõigi kirikuliikmete
vahel
Teisipäeval, 17. jaanuaril oli piiskopliku
nõukogu uue koosseisu esimene istung, kus räägiti arengukavast, kiriku
sümboolikast, muinsuskaitsest, Usuteaduse Instituudist ja veel paljust muustki.
Anna-Liisa Vaher. Misjonitööst läbi aurava tee ja
heegeldamise
Selle aasta vaimulike konverentsi esimese
päeva õhtut elavdas EELK Misjonikoori etendatud näidend Eesti misjoniajaloost,
mille on eri allikate põhjal kokku seadnud Misjonikeskuse misjonisekretär Piret
Riim.
6. lk
Brigitta Davidjants,muusikakriitik. Eesti
muusikaelust lahutamatu Vox Clamantis ja intervjuu Jaan-Eik Tulvega
Ansambel Vox Clamantis (ld keeles ‘Hüüdja
hääl’, prohvet Jesaja) ühendab vana ja uut muusikat. Kollektiiv toetub
gregooriuse laulule ja varasele mitmehäälsusele. Kunstiline juht on Jaan-Eik
Tulve.
Jaan-Eik Tulve. Abrahami järglased – kontsert Niguliste
kirikus
Abraham on suure osa maailma rahvastiku
vaimne esiisa. Temale toetuvad kolm monoteistlikku maailmareligiooni. Kuna iga
religioon kannab endas omakorda tohutut muusikalist varasalve, võiks pidada
Abrahami ka muusikamaailma esiisaks.
7. lk
Kristel Põder. Mees, kes oskab kuulatada orelit
Ta kummardub oreli kui oma suhtluspartneri
poole, kuulatab erksalt ja igasse tundlikku sõrmelööki paneb oma hinge. Ta
huuled sosistavad partnerile salasõnu ja muusika haarab liikumisse kogu ta
olemuse näomiimikast varbaotsteni. See on Aare-Paul Lattik (35) – Eesti noorema
põlve organistide värvikaim esindaja.
80 aastat tagasi
Mati Märtin. Veebruar 1926
8. lk
Liina Raudvassar. Eenok Haamer: eestlased tundsid ühte
Jumalat
Tartu ülikooli usuteaduskonnas uurimistööga
«Eenok Haameri visioon eestlaste rahvuslik-religioossest olemusest»
magistrikraadi kaitsnud Kaja Karo väidab, et Haamer on üks vähestest eesti
teoloogidest, kes mõistab ning suudab sõnastada eesti rahvuslikku konteksti
arvestava teoloogia tähtsust.
EK. Heinar Roosimägi tuli tagasi kodupraostkonda
Aastalõpu ajalehes Põhjarannik kirjutas
Teet Korsten oktoobrist Lüganuse kogudust teenivast diakonist Heinar Roosimäest.
Anna Humal. Väike Küünal särab
Taliharjapäeval ja üks päev enne ja pärast
seda säras Põltsamaal eriline küünal – Kirikumuusika Liidu lastekoor Väike
Küünal. Pühapäevasel jumalateenistusel Põltsamaa kirikus soojendas ja valgustas
ta kõigi kuulajate meeli.
9. lk
Vello Niilo
artikkel Eesti Evangeeliumi Vennasteühingu väljaandest Risti Võit (lühendatud
kujul).Usumees ja pedagoog Jan Amos Komensky
Jan Amos Komensky tekste
Avo Suurvärav. Jäädvustatakse rootslaste ajalugu Eestis
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik saab muuseumi.
Aino Pähn. Vaata, see on Jumala tempel, mis on unustuse
hõlmas
Minu vanaisa Hendrik Rooma Johannese poeg
sündis Võnnu kihelkonnas Terrikeste
külas metsavahi pojana. Lõpetas Võnnu kihelkonnakooli ja Hugo Treffneri
gümnaasiumi. Temast sai kooliõpetaja.
10.lk
Eduard Samuel Linnu mälestused 4. (järjejutt)
Kersti Rist. Paavst juhatab lugejad kristluse tuuma juurde
Joseph Ratzingeri peateost «Sissejuhatus
kristlusesse» võib juba praegu nimetada klassikaks. See on kirjutatud vahetult
pärast II Vatikani kirikukogu 1968. a, kuid on aktuaalne tänapäevalgi.
Andrus Norak. Ka käesolev sajand on ootamise aeg
Kirjastuselt Logos ilmus väljapaistva
evangeelse teoloogi ja kirjaniku dr Heinz Zahrnti (1915–2003) raamat «Jumala
ootamise ajal», mõtisklus kirikuajaloost ja selle tähendusest.
Raamatututvustus. Henri J. M. Nouwen
«Kadunud poja tagasitulek», kirjastus Logos. Tallinn 2005. 156 lk. Tõlkinud Ann
Kitsing.