Eesti Kirikust nr 47 saate lugeda veel:
16.11.2005 | ek | Rubriik: Viimases Numbris1.lk
Katoliku kiriku pressiteade. Luterliku Maailmaliidu president külastas Vatikani
7. novembri hommikul võttis Püha Isa Benediktus XVI Vatikanis vastu Luterliku Maailmaliidu presidendi piiskop Mark Hansoni koos teda saatva delegatsiooniga.
Liina Raudvassar. Kirik – kodu kogudusele muinsuste keskel (järg 4.lk.)
Kui Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõgi mõtleb kirikust kui kodust, mida perenaiselikult korras hoida, et kogudusel oleks selles hea ja ilus olla, siis muinsuskaitsjad näevad siin koda, mis pakub katust maailma kunstipärandisse kuuluvale.
2.lk
Marju Raabe. Kirikuinventar tähelepanu all
8. novembril kogunes EELK kunsti- ja arhitektuurinõukogu, et pidada selle aasta viimane koosolek.
EK. Uues ametis
Laste- ja Noorsootöö Ühenduse sekretärina töötab alates augustist Katrin Lille (33), kes, võiks öelda, sellele ametikohale naasis – Lille töötas Noorsootöö Keskuse sekretärina organisatsiooni algusaastatel 1992–94.
Kristel Neitsov. Tumm kõnekas Jeesuse lugu
Tartu III orelimuusikapäevade raames toimus 3. novembril Pauluse kirikus omalaadne filmiõhtu, kus tummfilmi «Kristus» taustaks improviseeris orelil Toomas Trass ja gregooriuse koraale esitas ansambel Vox Clamantis.
Meeli Pärtelpoeg. Vajalik koolitus kõigile kristlastele
19. novembril toimub konsistooriumi saalis Laste- ja Noorsootöö Ühenduse üldkogu koosolek, millele järgneb kell 13 koolitus «Kirik tuttavaks viie meele abil».
Harri Haamer, «Avatud taeva all». Igavikupühapäevast uude kirikuaastasse
3.lk
Marek Roots. Minevik – unustada või mõista?
Mõned viimase aja poliitilised ja ühiskondlikud sündmused on taas tõstatanud päevakorda küsimuse meie nõukoguliku lähimineviku tõlgendamisest. Eriti kirjutavas meedias tõusis see esile mitme tähelepanuväärse mõtteavalduse kaudu.
Anna-Liisa Vaher. Et vaimutoit oleks vaheldusrikas
Tallinna Jaani koguduses lõppes kuulutusnädal, mis oli veidi eriline, kuna jutlustama olid kutsutud vaimulikud, kes läbi aegade ühel või teisel viisil Jaani kogudusega seotud on olnud.
Raamatututvustus. Philip Yancey, Mis on armus nii hämmastavat.
Kirjastus Allika, Tallinn 2005, 360 lk.
4.lk
(Jätkub 1. lk alanud). Liina Raudvassar. Kirik – kodu kogudusele muinsuste keskel
Arvamus, Juhan Kilumets, kunstiajaloolane, EELK kunsti- ja arhitektuurinõukogu liige:
Formaalselt on hinnang määratud muinsuskaitseseaduse rikkumisega. Seda peavad tegijad tunnistama. Advokaatide eestkõned ja muinsuskaitseliste kurioosumite meenutamine, utreerimine, ka väljamõtlemine – on kohatu.
Repliik, Sirje Simson. See vara on Kristuse omand
Eesti Kirik küsib: Milliste seaduste ning muinsuskaitse põhimõtete vastu Vigalas eksiti?
Carolin Pihlap, Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik:
Mälestisi on rikutud, tööd on teostatud sellisteks töödeks vajalikku ettevalmistust ja tegevusluba mitteomavate inimeste poolt ilma eelnevate uuringuteta, dokumenteerimata, kooskõlastamata, tööde teostamise loata. Lühidalt: on rikutud kõiki muinsuskaitseseaduses sätestatud nõudeid.
Järgmises lehes arutleme kunstiväärtuste kaitse teemal edasi.
Muinsuskaitseameti õigusnõunik Piret Annus selgitab muinsuskaitseseaduse sätteid ja seadusest tulenevaid kohustusi.
Kunstiakadeemia kunstiajaloo professor Krista Kodres kirjutab Vigala altarist ja kantslist kunstiajaloolises kontekstis ning kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem nende loojast Christian Ackermannist.
5.lk
Sirje Semm. Tänu ülesehitatud rahukoja eest
Pikva mõisa omanik soomlane Mika Orava on elav näide sellest, kuidas seadusega kooskõlas ja kõiki instantse arvestades on võimalik muinsusega ümber käia nii, et kõik tulemusest rõõmu tunneksid.
Rita Pokk. Laul kodust, isamaast ja õnnest, mida sepitseb Keegi oma tahtmise järgi
1965. a ilmus Torontos Jaan Järvalase nime all raamat «Kolm naist», see oli 1. osa ilukirjanduslikust triloogiast, milles on sugemeid Oskar Lõvi elust. Nüüd on meil müügile jõudnud teose teine trükk, sedakorda autori pärisnimega Oskar Lõvi. Ka pealkirjas on väike muudatus – «Kolm naist. Alma». Raamatu on toimetanud Anne Velliste, välja andnud kirjastus Varrak.
6. lk
Pille Valk, FBI konverentsi eesistuja. Religioonipedagoogika konverents
23.–27.septembrini toimus Tartu ülikooli usuteaduskonnas II FBI konverents. Põhiteemaks olid küsimused, mis on neutraalsus religiooniõpetuse õpetamisel ja millistest alustest religiooniõpetus tänapäevases pluralistlikus kontekstis lähtuma peaks.
Kristel Neitsov. Kas abistaja või abivajaja?
Hingedepäeval Tallinnas toimunud kogudusediakoonia foorumil peeti ühtviisi tähtsaks nii minevikus tehtut kui ka tulevikuplaane. Sisukat mõttetalgut juhtis konsistooriumi diakoonia projektijuht mag Aarno Lahtinen.