1. lk

Tiiu Pikkur. Eestikeelse koguduse 80aastane ajalugu

Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse sünnipäev
on 25. mail, sest sel kuupäeval 1927. aastal on ta siseministeeriumis
registreeritud.

 

2. lk

Merje Mänd. Eesti lipu 123. aastapäeva eel

4. juunil kell 10 toimub Otepää Maarja
kiriku pastoraadi hoovil sinimustvalge lipu pidulik 123. aastapäeva tähistamine.

EK.  E.E.L.K.
peapiiskop seatakse ametisse

Välis-Eesti kiriku peapiiskop electus
Andres Taul ja E.E.L.K. Konsistooriumi liikmed õnnistatakse ametisse Toronto
Vana-Andrese Peapiiskoplikus kirikus 10. juunil kl 11 algaval teenistusel, 

Arne Hiob, EELK õpetuskomisjoni esimees. EELK
õpetuskomisjoni koosolek

25. mail kell 10–15 toimus EELK
konsistooriumis EELK õpetuskomisjoni koosolek.

Peeter Paenurm, liturgiakomisjoni sekretär.
Agenda uuendamine

EELK kodulehel Intranetis on tutvumiseks
üleval kaks uut kirikukäsiraamatu eelnõu: «Kasuaaltalituste käsiraamat» (III
osa) ning «Pühitsemis- ja õnnistamistalituste käsiraamat» (IV osa).

Tiiu Pikkur. Kirikuaias kõlas kaunis koorimuusika

Pühapäeval, 27. mail oli Tallinna Nõmme
Rahu kirikus ja kiriku aias praostkonna laulupäev.

EK. Oikumeeniliste tekstide kogumik ilmunud

Eesti Kirikute Nõukogu ja Usuteaduse
Instituut esitlevad täna kell 15 Usuteaduse Instituudis XX sajandi olulisemate
oikumeeniliste originaaltekstide tõlgete kogumikku «Documenta oecumenica».

 

3. lk

Juune Holvandus. Järva sinod: põhitöö käib kirikuhooneid
taastades

Amblas tuli 23. mail kokku 12. sinod,
viimane sellekevadises reas. Paistis päike ja õied vanas kirikaias olid
puhkemisel.

Vilja Kutsar. Kiriku Varahaldus sai maineka
organisatsiooni liikmeks

OÜ Kiriku Varahaldus võeti 24. mail vastu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks.

Vahendas Merje Mänd. Lapsi peab kaitsma kurjuse eest

Ülehomme, 1. juunil on rahvusvaheline
lastekaitsepäev. Eesti Kirik külastas ühte Tartu lasteaeda, et küsida, mida
lapsed arvavad laste kaitsmisest ja Jeesusest.

Merje Mänd. Vigala lugu oli osapooltele õpetlik

Kohus andis 23. mail välja kohtumääruse,
mille kohaselt kriminaalmenetlus kodanike Kristiina Jõgi ja Toivo Averini
suhtes otsustati lõpetada ja mõlemad kohustuvad maksma 5000 krooni
sihtotstarbelisse toetusfondi Saaga.

 

4. lk

Toomas Paul, teoloogiadoktor. Vaba rahvakirik

EELK XXVI Kirikukogu 7. istungjärgul 28.
aprillil 2004 vastu võetud põhikirja preambula ütleb: «Eesti Evangeelne
Luterlik Kirik on alates 16. sajandi usupuhastusest Eesti alal tegutsev
luterlik kirik, kelle vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja
kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ristiusustamisega.» § 1 defineerib:
«EELK on vaba rahvakirik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus.»

 

5. lk

Ants Tooming, Kolga-Jaani koguduse
õpetaja. Villem Reiman koostas vaba rahvakiriku aluse

90 aastat tagasi, 1917. aasta maikuu
viimasel päeval, kogunes Tartus eesti soost kirikuõpetajate ja koguduste
eestseisjatest delegaatide kongress.

Protestant. Postimees 249, 250, 253, 254,
256, 286; 12.XI – 29.XII 1905. KOGUDUSE-ELU UUENDAMISE LÄVEL

Priit Rohtmets, Tartu Ülikooli
usuteaduskonna doktorant. Esimene eesti koguduste esindajate koosolek

Neil päevil 90 aasta eest oli õhus tunda
ärevust. 13. mail oli ajalehes Postimees avaldatud üleskutse kõikidele Eestimaa
koguduste asemikele tulla 31. maiks kokku Tartusse Treffneri Gümnaasiumisse, et
arutada oma kiriku vabakirikuks ümberkorraldamise võimalusi.

 

6. lk

Rita Puidet. Mälestuskilde käidud teelt

Eesti Evangeelne Luterlik  Kirik 1940ndail ja 1950ndail aastail

Keeruliseks muutus meie kirikuelu, kui 21.
juunil 1940 kaotas Eesti iseseisvuse. Ja keeruline on sellest üle poole sajandi
hiljem kirjutada. Võtan appi Riho Altnurme doktoritöö «Eesti Evangeeliumi
Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944–1949» ja koduloolase Edakai Simmermanni
kirjutised ajalehes Eesti Kirik, samuti vestluse Kohilas elava emeriitpraost
Paul Saarega (87).

 

7. lk

Aime Haamer. Pikk tee tõi Tormasse Kärla naiste laulu

Kärla koguduse naiskoor on tegutsenud 11
aastat. Selle ajaga on selgeks õpitud palju ilusaid vaimulikke laule ja neid
sõideti esitama Tormasse.

Tõnu Veldre. Nüüd oleme võrdsed

Sõrve poolsaart seovad juba kaheksakümnendate
aastate lõpust sõprussidemed Luviaga.

Arvo Lasting, Helme koguduse õpetaja. Birgitta lugu on
kõnekas ka praegu

Helme-Tõrva rahval oli emadepäeva eelõhtul
ülev võimalus näha etendust «Birgitta».

Merje Mänd. Kui ees on reis islamiriiki

Ilmunud on ajakirjaniku ja reisijuhi Juune
Holvanduse raamat «Arabesk, vesipiip ja umma».

 

8. lk

Liina Raudvassar. Pühakodade programm toimib siiski

2003. aastal vabariigi valitsuse ning nii
muinsuskaitse kui ka kiriku heakskiidu pälvinud riiklikule programmile
«Pühakodade säilitamine ja areng» seati kõrge eesmärk – tuua kümne aastaga
Eesti erinevate konfessioonide kirikud avariiohtlikust olukorrast välja.

 

9. lk

Urmas Oras, Äksi koguduse õpetaja. Kes on lestadiuslased?

Eeloleval suvel korraldab ajaleht Eesti
Kirik oma lugejatele kaks reisi erinevate lestadiuslike rühmadega tutvumiseks.
Külastame liikumise keskusi Soomes, Rootsis ja Norras.

Rita Puidet. Sõdurid, arstid, hambaarstid, kaubapoodide
omanikud…

Esimesed andmed Eestis elanud juutide kohta
pärinevad 1333. aastast Tallinnast, Eesti Juudi Kogukond on vanim pärast II
maailmasõda järjepidevalt tegutsenud vähemusrahvuse ühendus.

 

10. lk

Jaan Lahe, Viimsi Püha Jaakobi koguduse
õpetaja, Tartu Ülikooli usuteaduskonna Uue Testamendi teaduse doktorant. Aeg on
rääkida (2. osa.)

Tanel Ots, Jüri koguduse õpetaja. Kas
kirikuinimestel on loomulikke vajadusi?

Üks kirikuõpetaja meenutas, kuidas ta kord Soome
laevas, vaimulikusärk seljas, WCst välja astudes kuulis noorte imestust: ise
papp, aga käib vetsus!