Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Viimases Numbris »

Eesti Kirikust nr 15 saate lugeda veel:

05.04.2006 | | Rubriik: Viimases Numbris

1. lk

Rita Puidet. Järva-Peetris elatakse katuseootuses

Järvamaa suurimal, Järva-Peetri kirikul
vahetatakse katust.

 

2.lk

Tiiu Pikkur. Rootsi peapiiskopiks valiti Anders Wejryd

30. märtsil valiti Rootsi Kiriku
peapiiskopiks Växjö piiskop Anders Wejryd.

Rita Puidet. Liikmete andmed jõuavad serverisse

Töökoosolekule kogunesid konsistooriumi
infotehnoloogia komisjon ja tunnustamise töörühm.

Sulev Sova.Pastorite osaduskonverents Kuramaal

14.–21. märtsini toimus Lätimaal Salduses
osaduskonverents Baltikumi ja Saksa vaimulikele.

Liina Raudvassar. Soomest hüva nõu toomas

22.–24. märtsini hõimukiriku kutsel Soomes
viibinud EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) töötajad Lia Kaljuste ja
Katrin Lille tõid külakostiks ideid, mida rakendada kodukiriku laste- ja
noortetöös.

Sirje Semm. Pastoraat soojaks riigi toel

Riigieelarve ühe rea peal on 525
000kroonine eraldus, millest saavad toetust Pajusi ja Tabivere vald ning Laiuse
kogudus.

Aldo Vinkel, EKD juhatuse esimees. Eesti Kristlikul
Rahvaparteil uus nimi

Eesti Kristliku Rahvapartei nimi on
muutunud, erakonna uueks nimeks on Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD).

 

3. lk

Rita Puidet. Kiriku nähtavusest internetis

EELK keskasutuse kõrval on oma kodulehekülg
internetis paljudel kogudustel ja allasutustel. Paljudel aga ei ole, ja kuidas
olemasolevad oma ülesannet täidavad, on iseküsimus.

Maris Lend. Muusikast ja teraapiast

Kevadisel koolivaheajal peeti Viljandi
Kultuuriakadeemias kirikumuusikute-muusikaõpetajate erialapäevi
muusikateraapiast ja loovmeetoditest muusikakasvatuses. Konverentsi osales
arvukalt kirikumuusikuid, muusikaõpetajaid, üliõpilasi ja ka muid huvilisi

Valdur Raudvassar. Ei saa unustada 1. aprilli 1951

Nõukogude võim erines teistest
diktatuuridest kohtuvälise omavoli laialdase rakendamisega oma elanikkonna
vastu. Selle jõhkraima näitena jäi Eesti ajalukku kolm massiküüditamist 1941.,
1949. ja 1951. aastal.

 

4. lk

Usuteaduse Instituut 60

Muljeid õpingutest jagavad: Üllar Salumets,
Urvaste koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1992–2000, Anu Konks,
Jämaja ning Anseküla koguduse vaimulik, õppinud instituudis aastail 1993–1997,
Tiina Janno, Audru koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1997–2002.

Tiiu Pikkur. Religiooniõpetus aitab mõista inimkonda ja
tema olemust

Eesti, Läti ja Soome religiooniõpetuse
sarnasustest ja erinevustest räägiti hiljuti Soome Instituudi korraldatud
seminaril Tallinnas.

Kristel Neitsov. Kirikumuusika kui integratsiooniprojekt

Seekordset kirikumuusikute üldkoosolekut
27. märtsil iseloomustas kiitus eelmise aasta Tartu kirikupäeva ja laulupeo
tegijatele ning lauljatele, kriitika möödunud aasta aruannete suhtes ning uut
moodi mõtlemine tuleviku suunas.

 

5. lk

Lea Jürgenstein. Kirikutekstiilid peegeldavad koguduse
hinge

Soome tekstiilikunstnik Päikki Priha rääkis
märtsi lõpul Tartus peetud tekstiiliseminaril Soome kirikutekstiilide ajaloost
ja tänapäevast.

Liina Raudvassar. Pidades kinni heast…

Tartus sündinud, kasvanud ja  kõrgema teoloogilise hariduse omandanud
diakon Meelis Rosma (26) elab täna koos hiinlannast abikaasa Jiega Tallinnas,
kus jätkab tudeerimist UI Pastoraalseminaris ning omandab vaimuliku ametiks
vajalikke oskusi Piiskoplikus Toomkoguduses.

 

6. lk

Jeesus – ettevõtte tegevjuht (järjejutt).

Lea Jürgenstein. Soome lapsed saavad ristivanemaid juurde

Soome pered saavad oma juba ristitud
lastele valida ristivanemaid olemasolevatele lisaks.

Anna-Liisa Vaher. Martin Luther jõuab ka Balti riikide
lavadele

Moskva balletimeister Dmitri Bugajev on
ilmselt hakkama saanud millegi üsna tavatuga, tuues lavale balleti «Martin
Luther». Lavastust on nimetatud unikaalseks terves kristlikus maailmas.

Avo Võlli.Rohkem inspiratsiooni, vähem konservatiivsust

Olnud Eestist eemal üle kümne aasta ja
tagasi saabunud USAst, olin hämmelduses, et Eestis on veel vähem neid inimesi,
kes on oma elu Jeesusele andnud, kui seda kümmekond aastat tagasi.